MMA Blogi: intervjuu Kristjan Pressiga - „Et tublidest spordipoistest saaksid tublid mehed!"

 (5)
Carelia Fight XI - Kristjan Press (esiplaanil) ja Vallo Hannus on Ott Tõnissaare nurgameeskonnas (september 2015).
Carelia Fight XI - Kristjan Press (esiplaanil) ja Vallo Hannus on Ott Tõnissaare nurgameeskonnas (september 2015).Foto: Kris Süld

Et kogu see blogindus siin liialt ühe mehe bändiks ei kujuneks, annaksin meeleldi sõna ka oma treeneritele. Leidsime, et kõige õigem oleks seda teha intervjuu vormis. Teisena jagab oma nägemust asjadest Kristjan Press, kes lisaks minu treenimisele on endine maadlussporditipp ning praegune Tartu spordiklubi Englas noortetreener.

Kui soovid Kristjanilt midagi teada saada, jäta küsimus kommentaaridesse. Nagu ikka, saavad kõik küsimused vastatud järgmise postituse lõpus. Intervjuuküsimused seadsid Kristjanile ritta Taavi Soorm, üks Eesti MMA ja BJJ käimalükkajatest, ning Ott Tõnissaar.

Kohe alustuseks, väike stiilinäide Kristjanilt käesoleva aasta Eesti meistrivõistlustelt Kreeka-Rooma maadluses:

Kristjan, Sul on Eesti meistrivõistlustelt Kreeka-Rooma maadluses 16 medalit. Oled tulemusi jahtinud maadluse maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja olümpia valikturniiridel. Treeningstaaži oled kogunud nelja riigi spordiklubides. Kuidas ja millal Sa vabavõitluse juurde sattusid?

Seotud lood:

Esimene kokkupuude MMAga oli kodumaja keldris maadlusmatil, kus tõmbasime trennipoistega kindad kätte, vaatasime Jackie Chani filme ning katsusime kaskadööritööd ja maadlust sobitada. Päris kokkupuude oli seoses Rajuga. Küsimus, kumb võitleja on efektiivsem, kas poksija või maadleja, oli olemas juba ammu. Maadlustreener Oleg Pušin arutles kunagi nii: „Miks peavad maadlejad korralikult käituma ja kakelda ei tohi? Poksija oskab lüüa; kui lööb täpselt, on tulemuseks 1 löök ja nokaut. Maadleja aga täpselt lüüa ei oska ja sellest võib tulla hirmus lõhkumine ja vastasele üleliigne kannatus, sest jõudu ja osavust ju on, heiteoskused on, aga löögi täpsust pole mitte." Konkreetne lähenemine MMAle toimus siiski seoses Oti ja Jorgeniga, kui andsin esimesi maadlustrenne Tartu Ülikooli maadlussaalis.

Eesti MV maadluses: Kristjan Press (punases) vs Denis Bolunov (mai 2015). Foto: Toeta Eesti Maadlust

Oled mõelnud ka ise puuri astumisele - kui mitte karjääri, siis kas või tunde kättesaamiseks?

Eks mõtteid on ikka olnud, aga see jääb võistluste formaadis vist proovimata.

Kuidas ja miks Sa Otti treenima hakkasid?

See oli alguses vähemalt minu poolt pooljuhuslik. Aga minu enda huvi tekkis vist sellest, et Ott oli treenimiseks hea "materjal" ja minu maadlusstiil sobib MMAsse hästi. Vaatasin, mida Eesti MMA maastikul tehti, ja oli näha, et sinna saaks palju kasulikku juurde lisada. Suureks abiks on ka see, et Ott oli "janune" ja selle janu kustutamiseks seadsime eesmärgid medali püüdmiseks Eesti maadluse meistrivõistlustel.

Eesti MV maadluses: Eesti meister Kristjan Press (paremal) ja hõbedamees Ott Tõnissaar (jaanuar 2014). Foto: erakogu

Millist rolli täna Oti meeskonnas kannad?

Seda peaks vist täpsemalt Oti käest küsima. Ametlikult olen tiimis maadlustreener. Antud olukorras tunnen ise, et kui teeks Ott ainult maadlust, oleks meil muidugi veel palju teha ja rääkida, aga MMA kontekstis on minu roll ehk detailidele tähelepanu pööramine ja väga vaikselt liigutuste juurdelisamine, sest suures pildis on Ott valmis oma eesmärke saavutama. Jalgadest maadlemise osas võiks veel ehk käike juurde panna ja jooksvalt on kindlasti vaja üht-teist täiendada. See mu roll praegu vahest ongi - täiendaja.

Selle aasta septembris toimunud Carelia Fight oli Sinu esimene kogemus Oti meeskonnaliikmena. Kuidas Ott end võistlustel üleval peab?

"Tuim tükk" ehk marurahulik. Ma arvan, et siin mängib oma osa see, et tal on piisavalt puurikogemust, ja abiks on vast seegi, et Ott on psühholoogi haridusega, mistõttu on tal ilmselt vahendeid ennast hästi maha rahustada.

Carelia Fight XI - Kristjan Press (haardes) ja Ott Tõnissaar matšieelsel soojendusel (september 2015). Foto: Kris Süld

Oled maadlusvõistlustel meeskonnakaaslaste nurgas istunud arvatavasti üle tuhande korra. Kas MMA kogemus oli teistsugune?

Kui maadluses suudan nurgast öelda põhimõtteliselt igast asendist mingi soovituse või juhtnööri ja saan väga hästi aru, mida peaks tegema ja mida mitte, siis MMAs löömise ja BJJ osas ma nii enesekindel pole ja see oleks jäänud Vallo peale. Ott aga otsustas nii kiire lõpu kasuks, et ma ei jõudnud veel istumisega jalalihaseidki lõdvestada, kui tuli juba õnnitlema minna.

Maadlus ja vabavõitlus on Eestis üksteisele päris tugevalt lähenenud: Sina tegeled Tartu poistega, maadluskoondislast Alo Toomi saab nii mõnigi kord kohata Tallinna spordiklubi 3D Treeningu treeningutel ning olete mõlemad osalenud Eesti vabavõitlejate koondise treeninglaagrites. Millest see tingitud on? On ühisosa kahe võitlusala vahel niivõrd suur või on tegemist pigem isiklike läbikäimistega?

Mõttemaailmade sarnasus ja isiklikud head kontaktid on kindlasti olulised ja koostöö aluseks. Maadlus on nii vana spordiala ning treenerid ja sportlased on teinud ära väga palju maadlustehnilisi mõtlemistöötunde, millest MMAs on ainult kasu. Milleks seda siis raisku lasta? Need, kes Eestis MMAd veavad, on nutikad poisid ja oskavad hinnata maadluse tähtsust ja ka raskusastet - üldiselt peetakse maadlust kõige raskemaks distantsiks. Minul jälle on huvitav vaadata uue ala arengut ning seda, kuidas maadlus sinna sobitub ja kuidas poisid arenevad. Mingil hetkel olid maadlusreeglid lausa maadlust surmavad, samas on MMA pidavalt vaatemänguline ja seetõttu on olnud huvitav end temaatikaga kurssi viia ja poistega koostööd teha.

Kristjan Press (alumine) vs Alar Hutrov - Eesti MMA koondise suvises treeninglaagris (juuli 2013). Foto: Mardo Männimägi

Just äsja ilmus Wall Street Journal'is artikkel sellest, miks on MMA maadlusele hea olnud. Lühikokkuvõtte: mingil hetkel olid UFCs 8 kehakaalust kuues esinumbriteks maadlejad ja üldse on tipus ebaproportsionaalselt palju just maadlustaustaga võitlejaid. Maadlus kandub hästi ka kahe teise distantsi peale.

Vaata intervjuud Kristjaniga 2013. aasta oktoobrist Tartus Lõunakeskuses toimunud RAJU demopäevadelt:

Maadlus on vabavõitlusele suurt mõju avaldanud. Kuidas Sa maadlejana tunned - kas MMA esilekerkimine on ka maadlusele mingit mõju avaldanud?

Noortel on huvi MMA vastu olemas; kui tahad selleks karjääriks parimat starti, hakka maadlema. Üldiselt jälgin oma spordipoistegi puhul seda, et neil oleks huvi korral hiljem lihtsam ka MMAd teha. Eestis seda veel nii palju tunda pole, aga USAs alustavad paljud noored kuuldavasti maadlemist just selle mõttega, et hiljem MMAd proovida.

Sinu käe alt käib iganädalaselt läbi ka teisi vabavõitlejaid - Alar Hutrov, Sten Saaremäe ja Kaupo Kokamägi vast kõige sagedamini. Kuidas hindad nende meeste põhjal Eesti vabavõitluse tulevikuvaateid?

Kõik on tublid ja töökad poisid, paari aastaga on tehtud mitu suurt sammu edasi. Mis edasi saab oleneb poistest endast, mina olen optimist.

Eesti esimesed meistrivõistlused vabavõitlused - Kristjan Press (vasakul) ja Ott Tõnissaar otseülekannet kommenteerimas (aprill 2015). Foto: erakogu

Oled üles kasvanud maadlejate perekonnas - isa maadles, onu maadles ning samuti ka sina. On sellises maadluskeskkonnas üles kasvamine andnud sulle mingeid eeliseid, paremaid teadmisi maadlusest?

Lisaks enda kogemustele olen saanud kõrvaltvaataja boonusena 30 aasta pikkuse üldtreenerikogemuse isalt ja "salavõtteid" onult. Maadlus on kindlasti suur osa mu olemusest ja olemisest.

On sellisel keskkonnal ka oma pahupooled?

Mingil hetkel võtsin maadlust nii iseenesestmõistetavalt, et see ei tundunud olulisena, ja puberteedieas ignoreerisin seda täielikult, mis hiljem tundus rumalus.

Oled maadlustreener oma isa loodud August Englase nimelises maadlusklubis. Mis Sind pärast oma sportlaskarjääri lõpetamist ikka veel maadluse juures hoiab?

Tahan anda oma panuse, et maadlus Eestis edasi elaks ja meil edaspidigi maailmatippe kasvaks ja et tublidest spordipoistest saaksid tublid mehed. Kas neid maailma parimaid enda juurest välja kasvab, ei tea kunagi, aga teel tippu pakuvad paljud konkurentsi kindlasti ja eks seegi ole panus.

Detailsemalt rääkides on võtte ise tegemine üks asi, aga kui see võte üksipulgi lahti võtta ja teooriast alates õpetama hakata, on midagi muud ja huvitavat.

Põnev on noortele maadlust õpetada ja poiste arenguid jälgida. Kuidas iseloomud arenevad, kuidas meheks saamine toimub, enesekindlus kasvab, enne võistlust närveerimine ja sellega toime tulemine. Mul algas just kolmas aasta n-ö noorte võistlejate grupiga ja mingeid algeid maadluse moodi maadlemisest hakkab juba tulema.

Kristjan Press oma maadlusklubi Englase võistlejate grupiga suvises treeninglaagris Mellistes (august 2014). Foto: erakogu

Milline on Sinu elufilosoofia treenerina?

Et iga trennipoiss saavutaks oma isikliku maksimumi ja neist täisväärtuslikud mehed kasvaksid. Ühele võib isiklikuks maksimumiks olla näiteks Eesti meistriks tulemine, samas kui teisel on see enesekehtestamisjulgus koolikiusamise vastu.

Kohalejõudmist saab hinnata palju hiljem, praegu loodan heale õnnele :)

Vaata, kuidas kahekordne maailmameister Heiki Nabi külastas möödunud aastal Englase maadluspoisse (täispika video leiad SIIT). Kui soovid oma järeltulija maadlustrenni viia, leiad lisainfo Tartu maadlusklubi ENGLAS kodulehelt.

Vastused lugejate küsimustele

L (09.10.2015 12:53)

Kas sellest BoB-st mingit videomaterjali ka on kuskil? Mihkelson tegi ka seal vist ka kaasa jne? Oti matš vist ringles Youtubes mingil ajal aga muud pole nagu kohanud.

Kasutaja „vastus" andis küll ilusa vastuse, aga kordan selle veel ka siin üle. Võistlejatel endil peaks Battle on the Baltic sündmus täismahus kodus plaadi peal olemas olema, aga avalikus levikus seda kohanud pole. Kui on suurem soov, pead kellelegi võistlejatest õlale koputama ning küll saab ka plaadi kopeerida. Minu enda BOBi matš minu teada YouTube'is ringelnud pole - äkki mõtled pigem mu esimest, Fight Night'i matši? Priit Mihkelson Battle on the Baltic'ul kaasa ei teinud - tema ainus matš vabavõitluses sai tehtud ühel hilisemal Fight Night'il. BOBi matšide nimekirja leiad SIIT.