MM-i PÄEVIK | Luka Modrici traagiline lapsepõlv annab horvaatidele finaaliks jõudu

 (11)
Luka Modrici särki kandvad noored jalgpallifännid finaali eel Modrici külas koondise kapteni sünnikodu ees.
Luka Modrici särki kandvad noored jalgpallifännid finaali eel Modrici külas koondise kapteni sünnikodu ees.Foto: ANTONIO BRONIC, Reuters/Scanpix

Horvaatia koondise jõudmine jalgpalli MM-i finaali on omamoodi ime. 4,1 miljoni elanikuga riik on väikseim Euroopa koondis, kes kunagi maailmameistrivõistluste finaali jõudnud. Lõuna-Ameerika tiim Uruguay on veelgi väiksema riigina MM-finaali võitnud, kuid nende suursaavutused jäävad juba aastatesse 1930. ja 1950., kui jalgpalli üleüldine tase ei olnud kaugeltki veel nii tugev.

Horvaatia väiksuse kõrval on finaali eel aina enam meenutatud, et alles 23 aastat tagasi lõppes neil verine iseseisvussõda. Nii on praeguseski koondises suur hulk mängumehi, kelle elukäiku 1990-ndate esimeses pooles möllanud sõda mõjutas.

MM-finaali eel on erilise tähelepanu alla sattunud horvaatide kapten Luka Modric. 1985. aastal sündinud Modrici lapsepõlv möödus Zadarist 40 km kaugusel asuvas Modrici külas. 1991. aastal olid nad sunnitud sõja tõttu külast aga põgenema. Praeguse jalgpalliässa isa Stipe läks sõtta. Modrici vanaisa ja veel kuus täiskasvanud sugulast hukati serblaste poolt.

Nii said Modricist ja tema ellu jäänud pereliikmetest põgenikud. Tee viis neid Zadarisse, kus elati seitse aastat põgenike jaoks kohandatud Kolovare ja Iž'i hotellides.

Pommid langesid sõja käigus ka Zadaris ning Modric on hiljem meenutanud, et kogu see kogemus on teda kõvasti mõjutanud. Nii algas tema jalgpallitee tänavatel koos ümberkaudsete lastega palli taga ajades. Hiljem astus ta algkooli kõrval ka spordiakadeemiasse. Seal õppimise eest aitas tasuda ka tema onu.

Seotud lood:

Finaali eel ongi horvaadid käinud hulganisi vaatamas Modrici sünnikodu Modricis ning Zadaris asuvaid põgenikele mõeldud hotelle.

Mitmed praegused Horvaatia koondise liikmed on tunnistanud, et sõjaraskused on neid karastanud ja seetõttu ei anna nad ka väljakul kunagi alla.

Nagu kirjutas Horvaatia kirjanik Aleksandar Holiga, siis horvaadid orienteeruvad hästi kaoses ja keerulised olud sunnivad neid edasi võitlema.

“Maailmas imestatakse tihti, kuidas suudab nelja miljoni inimesega riik kasvatada nii palju häid jalgpallureid. Konkreetset vastust ei ole kunagi antud,“ sõnas ta. “Loomulikult on meil häid noortetreenereid. See on ka loogiline. Ilma ei saakski. Siiski meil puudub riiklik süsteem, mis süsteemselt arendaks ja kasvataks üle riigi noori jalgpallureid. Viimase kolmekümne aasta jooksul on ehitatud vähe uusi staadione ja treeningkeskusi.“

Läbi käimasoleva turniiri ongi Horvaatia tõestanud, et võitlejahing on nende suurim relv ja kaotusseisu jäämine neid ei heiduta.

Iž'i hotell Zadaris, kus Luka Modric ja tema pere sõjapõgenikena elas. Foto: ANTONIO BRONIC, Reuters/Scanpix