Saksa kaitseministri kiri on selge märk, et Kosovo regioonis Pristinas teenivate Eesti kaitseväelaste tervis ei ole ohus, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja ETAle.

Kuigi viimasel ajal on avaldatud kahtlust, et Kosovo õhurünnakute käigus kasutatud vaesustatud uraani sisaldanud laskemoon võib olla tervisele kahjulik, näitavad Saksamaal läbi viidud uuringu tulemused, et ühegi läbivaatusel käinud ja väidetavas saastepiirkonnas teeninud isiku organismist ei leitud vaesustatud uraani.

Saksamaa kaitseminister Scharping rõhutas kirjas, et uurimistulemused annavad kinnitust, et vaesustatud uraani sisaldavad relvad või nende jäänused ei kujuta ohtu inimese tervisele.

“Mul on hea meel, et antud teemal vahetatakse laialdaselt teavet. Soovitan tähelepanelikult lugeda uuringu lõppraportit,” kirjutas Scharping. “Usun, et praegused tulemused aitavad debati vaesustatud uraani teemal muuta veel objektiivsemaks.”

Bosnias rahu valvanud eestlastel ei ole nn Balkani sündroomi seni diagnoositud.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko on ETAle öelnud, et erinevatel NATO meditsiiniteenistuste konverentsidel on väga põhjalikult analüüsitud rahuvalvajate ja põgenikega seonduvat meditsiiniteenistuse korraldust ja igasuguseid haigestumisi, kuid otseselt Balkani sündroomi ei ole kunagi käsitletud.

Eesti rahuvalvajaid on Mikko sõnul Balkanil teeninud mõnesaja ringis ning neil on seni diagnoositud peamiselt vaid stressiga seondatavaid tervisehäireid nagu unetus, rahutus ja isutus.

NATO ametnike teatel kasutas USA 1994-1995 aastail Bosnias 10.800 uraani sisaldavat pommi ning 1999. aastal Kosovos umbes 31.000 sellist pommi.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja kinnitusel ei ole Eesti rahuvalvajad kunagi olnud neis regioonides ajal, mil vastavat relvastust on kasutatud, vaid on alles pärast kohale jõudnud.