Milline hing! Allar Raja sõitis end olümpiafinaalis täiesti sodiks ega suutnud püstigi seista

 (39)
Täiendatud Raja kommentaariga
Allar Raja pärast finaali
Allar Raja pärast finaaliFoto: Tairo Lutter/Postimees

Sõudmine on äärmiselt karm ala, mehed ja naised annavad endast kuue minuti jooksul absoluutselt kõik.

Kui Eesti neljapaat oli Rio de Janeiro olümpial pronksi võitnud ja paadisilda jõudnud, võis näha järgmist pilti: esmalt tuli välja eessõudja Kaspar Taimsoo ja kukkus pikali. Seejärel väljus Allar Raja ja temagi pani kohe külje maha. Kui Taimsoo ajas end ruttu püsti, siis Raja seda ei suutnudki. Jäigi kookoniasendis külili. Lõpuks lahkus ta paadissillalt Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsä toel, kuid intervjuutsooni ta ei tulnud, sest oli lihtsalt nii läbi.

Raja olek tekitas eestlastes mõistagi palju muret. „Allar, kuidas sul on?“ hõikas alaliidu president Rein Kilk. Vastata Raja ei suutnud – tõmbas lihtsalt kõigile üheseltmõistetavalt käega üle kõri. Aga muretsemiseks pole põhjust, autasustamisel seisis ta juba omal jalul.

33-aastane Raja kirjeldas lõpuhetki nii: "Andsin endast kõik juba 1700 meetril ära. Edasi juhtus ainult see, mis saab toimuda olümpiamängudel. Ei oska öelda, mille arvelt see tuleb - kui on, siis lihtsalt tuleb. Kogu meeskond aitas kaasa, teadsin, et keegi ei anna ühelgi tõmbel hinnaalandust, vastutustunne oli sees ja medalilõhn õhus. Ei uskunud, et nii kapsas võiksin olla."

"Ütlesin ka just Kasparile, et selline tunne on silme ees: sa oled hästi vana inimene ja vead viimast sadat meetrit kepiga mäest üles ja see võtab aega umbes tunni, sa oled täiesti kõnges, sul on rõve olla, koordinatsioon hakkab kaduma, tead, et jalatõuge ei tohi kaduda. Sellisesse seisu ei saa minna ilma, et sa oleksid olümpia finaalis."

Seotud lood:

Kas finiši ületades üldse tajusid, et võitsid medali? "Sain aru jah. Silmanurgast nägin. Olime keskmisel veel. Sain aru, et mingi ports paate on taga ja keegi eespool. Alateadlikult jälgid ju mänguvälja ikka."

Millal medalivõidu üle rõõmustada jõudsid? "Siis kui maha istusin, tuli mõttesse, et ma ei ole päriselt niisama väsinud, vaid see on suure hinnaga tulnud väsimus. Tõnu ütles pärast sõitu, et see ongi medali hind, kui sa kukud maha ja saad öelda: "Mees, mis sa tegid! Nägid, mis toimus!" Tavaliselt tuleb võitjatel selline hea emotsioon ja adrenaliin peale, mis annab ekstra jõudu tõusta püsti ja rõõmustada. Aga tol hetkel ei jõudnud käsi ega jalgu tõsta. Nüüd läheb juba järjest paremaks."