Metsatulekahjude suits on ohtlik

 (4)

Seoses erinevate metsa- ja prügilatulekahjudega manitseb päästeamet nendes piirkondades elavaid inimesi kaitsma end kahjuliku suitsu eest ning tundma vajalike esmaabivõtteid.

Jätkuva põuaperioodi tõttu on Eesti metsades lõõmamas kolm suuremat tulekahju ning eilse seisuga põleb kokku 250 hektarit metsa. Juba mõnda aega põlevad metsad ja rabad Venemaal Pihkva oblastis Lämmijärve taga. Eestit lahutab tulekahjust kaks-kolm kilomeetrit vett, mis aga paraku ei kaitse sealtpoolt tuleva suitsu eest. Suits teeb kahju mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimestele.

Doktor Ursel Kedars päästeametist hoiatab erinevate suitsu tervistkahjustavate mõjude eest. “Kui suits hõlmab suuri alasid nagu Kagu-Eesti, ei ole võimalik inimesi evakueerida, kuigi suitsumürgistuse korral on esimene reegel — viia kannatanu suitsust välja,” nentis ta.

Suits tekitab hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. “Siin aitab veidi jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid,” seletas Kedars. “See on aga lühiajaline abi, ei saa ju päevade kaupa seotud silmadega ringi käia. Suits sisaldab ka tahma, mis erinevalt sigaretisuitsust jääbki kopsudesse.”

Ohtlikum vingugaasi mõju, seletab Kedras. “Organismis, sealhulgas ajus, tekib hapnikupuudus. Vingugaas ühineb veres oleva hemoglobiiniga ja ei lase hapnikku verre imenduda. Ei aita ka välisõhus olev hapnik, kui seesama õhk sisaldab vingugaasi,” lisas ta.

Kunagi anti suitsumürgistuse alla kannatajatele nn tervisepiima. “Piim ei ravi sedasorti mürgistust, küll aga aitab ennetava abinõuna organismi tugevdada, nii nagu valgud üldse, ka vitamiinid,” lausus Kedars.

Vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südamepekslemine, üldine nõrkus, pea käib ringi, õhupuuduse tunne, raskematel juhtudel võib silme eest mustaks minna. Inimene võib olla küll näiliselt teadvusel, kuid hakkab segast juttu ajama.

Abinõudena tuleks esmalt vähendada igati kuuma toimet — juua võimalikult rohkem vedelikku. Raskematel juhtudel tuleb kannatanu viia suitsu käest välja. “Kui see pole võimalik, siis igal juhul varjulisse kohta,” seletas Kedars. “Panna ta lamavasse asendisse. Katta alt ja pealt kinni, selleks sobivad näiteks autoapteegi juurde kuuluvad termokiled. Kannatanut ei tohi arstiabi saabumiseni üksi jätta.”

Lagedi prügimäe põlenguga kaasneb veelgi suurem oht. “Peale vingugaasi eritub sealt muudki nagu mitmesuguste kemikaalide põlemisjäätmed, ka tavaliste kilekottide põlemisel eritub mürgiseid gaase,” ütles Kedars. “Ka tavalistel tulekahjudel kannatanutele pannakse esialgseks diagnoosiks vingumürgitus, hiljem selgub aga, et tegemist oli teiste, hoopis ohtlikumate ainetega.”