MEENUTUS | Peep Pahv: Argentina lummus, Kempese ja Maradonaga peaosades
Tegelikult ma ei mäleta, millega Mario Kempes mind 1978. aasta MMil võlus, kuid tema tuules olen alati suurvõistlusel Argentinale pöialt hoidnud.
Vaevalt suutis 8-aastane poisike eristada platsil jooksvaid mehi mängu taseme poolest. Võib-olla olid need Kempese pikad lehvivad juuksed, mis teleri ekraanilt silma hakkasid, võib-olla jäi meelde mõni tema värava tähistamine, sest emotsioonide näitamine on alati sümpaatne, võib-olla lihtsalt otsustasin oma pisikeses peas, et see mängija ja see meeskond on sümpaatsed. Igatahes olin jäägitult nende poolt.
Ülejäänud meie maja juures jalkat tagunud poisid oli finaalis Hollandi poolt. Ootasin otsustavat mängu väga, aga lõpuks ma seda ei näinudki - elekter läks ära ja mängu tulemusest kuulsime vist alles järgmisel päeval raadiost.
Neli aastat hiljem toimunud MMist väga eredaid mälestusi pole. Ma mäletan muidugi itaallase Paulo Rossi eredat sähvatust, kuid see pole võrreldav neli aastat hiljem toimunuga. 16-aastase noormehena ma suisa ahmisin endasse Mehhikos toimunud MMi. Ja mõistagi Diego Maradona - see, mida ta palliga tegi, kuidas kaitsest läbi mängis, milliseid väravaid lõi... see oli jumalik.
Olgu pealegi, ühe värava lõi ta tõesti „Jumala käega", aga see ei vähenda tema MMi sära karvavõrdki. Vähe oli neid, kes temast nendel päevadel ei vaimustunud. Kõige krooniks oli muidugi finaal Saksamaa vastu ja Argentina võiduvärav vaid mõni minut enne lõppu. Natuke olin tössis, et see polnud Maradona, vaid keegi Burruchaga, aga see ununes peagi. Maradona sooritused on aga siiani meeles.
1990. aastal vaatasin MMi finaali tänapäeva noorte mõistes eksootilistes tingimustest. Nõukogude armee väikese väeosa Lenini toas olevast telerist. Kusjuures praportšik andis selleks eriloa. Olin juba deduška ja varsti ootas ees koju minek. Polnud põhjust keelata. Millegipärast mäletan seda mängu igavana. Argentina ju kaotas ka...
Hilisematest MM-turniiridest sähvatavad mälus üksikuid eredaid pildid, kuid kõige vägevamad elamused jäävad ikka lapsepõlve ja nooruki aega. Vana kombe kohaselt, panustan aga Argentina võidu peale tänavugi.
