Marutõvevastane vaktsiin on lõpukorral

 (5)

Tervisekaitseinspektsioonil on lõpukorral marutõvevastase vaktsiini varud, sotsiaalministeerium pole inspektsiooni abipalvetele seni vastanud.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgens ütles teisipäeval BNS-ile, et inspektsioonil on väikesed varud olemas, kuid kindlasti ei jätku sellest septembri lõpuni.

Jürgensi sõnul on inspektsioon pöördunud ministeeriumi poole lisaraha saamiseks, kuid ministeerium pole seni vastanud.

Oluliselt suurenenud marutaudi leviku tõttu loomadel on suurenenud marutõve oht ka inimestel. Lätis suri tänavu augustis marutaudis koera hammustuse tõttu üle kümne aasta esimest korda inimene.

Seetõttu on ka Eesti tervisekaitseinspektsioonil vaktsiinile ja immuunglobuliinile kulunud tänavu juba üle miljoni krooni, mis on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. Varude täiendamiseks oleks vaja veel 700 000 krooni.

Tervisekaitseinspektsioon jagab vaktsiini ja immuunglobuliini kohalike talituste kaudu arstidele, kelle poole on pöördunud abivajajad. Vaktsineerimine on loomahammustuste ohvritele tasuta.

Augustis pöördus loomahammustuste või marutaudikahtlase loomaga kokkupuutumise tõttu arsti poole 462 inimest, mis on rohkem kui juulis ning enam kui mullu augustis.

Kokku on tänavu loomahammustuste ohvreid olnud 3123, mis on üle 300 võrra enam kui mullu samal ajal. Jürgens lisas, et tegelikult pöördutakse arsti poole ainult raskemate hammustuste korral ning kergemaid püütakse ravida ise, seepärast on loomahammustuste tegelik arv veel suurem.

Marutõve vastu on vaktsineeritud enam kui 1300 inimest, mis on rohkem kui möödunud aasta jooksul kokku.

Jooksev aasta on rekordaasta ka marutaudis loomade avastamise koha pealt. Tänavu kaheksa kuuga on Eestis leitud kokku 504 marutaudis looma. Mullu oli juhtumeid aasta jooksul kokku 422 ning tunamullu 167.

Kõige enam on marutaudis loomi avastatud tänavu Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Loomaliikide kaupa on taudijuhtumeid kõige enam rebaste ja kährikute hulgas.

Marutõvevastane vaktsineerimine koosneb viiest süstist ning raskematel juhtudel vajatakse lisaks immuunglobuliini.

Inimestel esinev marutõbi ja loomade marutaud on ravimatu viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ning lõpeb surmaga. Inimese haigestumist pärast marutaudis loomalt hammustada saamist võib vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega.

Haiguse peiteaeg on 12 päeva kuni aasta. Sümptomid avalduvad esialgu hammustuskoha sügeluses, üldises nõrkuses ja peavalus, söögiisu languses, ülitundlikkuses valgusele ja helidele, oksendamises, hirmus ja masenduses. Haigushoog avaldub järsku hingamist takistavas kõrilihaste spasmis, krampides, vererõhu äkilises languses ning lõpeb surmaga.

Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest. Eestis pärineb esimene marutõvejuhtum 1713. aastast Kullamaalt ning viimane 1986. aastast Järvamaalt.