Marutaudioht püsib endiselt ülisuur


Marutaud levib loomade, eelkõige rebaste ja kährikute seas endiselt väga kiiresti.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel tuvastati eelmise aasta 11 kuuga 764 marutaudis looma ehk enam kui viis korda rohkem kui 1999. aastal, kirjutas Vooremaa.

Alates 1999. aastast on marutaudijuhtumite arv pidevalt tõusnud.

Kõige rohkem marutaudijuhte oli 1. detsembri seisuga Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kus tuvastati vastavalt 106 ja 96 haigusjuhtumit.

Ametlik statistika ei kajasta kõiki haigusjuhtumeid, tegelikkuses on marutõbiste loomade hulk tõenäoliselt palju suurem.

Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsandus- ja jahindusspetsialisti Vello Einaru sõnul on marutaud haigus, mis käib puhanguti. Praegu levib marutaud eelkõige seepärast, et kährikute ja rebaste arvukus on tõusnud.

Oktoobris tuligi kõige rohkem haigusjuhtumeid ilmsiks kährikutel ja rebastel.

Einaru sõnul ei tasu rebaste ja kährikute küttimine end ära, kuna nende loomade nahkadele ei ole turgu ja seetõttu on kulud jahi pidamiseks suuremad kui sellest saadav tulu.

Veterinaar- ja toiduamet kavatseb kevadel puistata kolmandiku Eestist üle loomasööda sisse segatud marutaudivaktsiiniga. Vaktsiin heidetakse alla lennukitelt ning see on segatud spetsiaalse, metsloomadele meeldiva sööda sisse.

Veterinaar- ja toiduamet koostöös keskkonnaministeeriumi, metsandus- ja jahindusorganisatsioonidega viivad vaktsineerimise läbi Phare programmi raames. Projekt läheb maksma umbes 50 miljonit krooni.

Tegu on esmakordse nii ulatusliku metsloomade marutaudivastase vaktsineerimisega Eestis. Tõrje otstarve on saada Eestile marutaudivaba riigi staatus.