Marutaud möllab

 (15)

Eesti maakondades diagnoositi selle aasta esimesel poolel rohkem kui 400 marutaudijuhtu, mis on ligikaudu kolm korda enam kui mullu esimese kuue kuu jooksul.

Kõige rohkem on nakkav tõbi tänavu möllanud Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kus juuni lõpuks registreeriti üle 60 marutaudijuhu, samuti on taud tänavu ohvreid nõudnud saartel, kus mullu ühtki taudijuhtu ei diagnoositud, kirjutas ajaleht Postimees.

Hiiumaa veterinaarkeskuse järelevalveametniku Iivi Markuse sõnul peitub põhjus talvises jäätees mandri ja saare vahel. “Ilmselt ikka mõni loom tõi meile selle marutaudi üle jää,” kurtis Markus.

Kui Ida-Virumaal avastati möödunud aastal vaid üks marutaudijuhtum, siis tänavu augusti alguseks oli kohalikule veterinaarkeskusele teatatud ühtekokku 23 haigest loomast.

“Meil on kõik metsloomad olnud. Nad on hoovi tulnud ja mõned koerad on neid siis tapnud,” rääkis Ida-Virumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Reet Moldau.

Moldau arvates on marutaudiviiruse levik seotud metsloomade arvukusega: “Praegu ei lubata ju jahimeestel neid küttida ka, nii et sisuliselt ei saa me midagi teha.”

Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Andres Tamm rõhutas, et tegemist ei ole ainult maapiirkondade probleemiga, kuna marutaudis loomad on tihti nii julged, et tulevad ka linnaeluga tutvuma. Näiteks tõi Tamm Tartu kesklinna sattunud rebase, kes ründas öövalves olnud dispetšerit.

“Inimesed arvavad küll, et mina oma koera ei vaktsineeri, et koer ketis ja kuskil ei käi,” manitses Tamm. “Aga koeral pole vajagi kuhugi minna, rebane tuleb teile ise koju.”

Kuigi Tartumaal elutsevast umbes 11.000 koduloomast on Tamme hinnangul vaktsineeritud 8000, on veterinaarkeskuse juhataja sõnul vajalik, et kõik koera- ja kassipidajad oma lemmikuid haiguse leviku eest kaitseksid.

“Praegu me pole veel rakendanud trahvi nendele, kes oma loomi ei vaktsineeri, aga see on meie ainus võimalus inimesi korrale kutsuda,” kõneles Tamm võimalikest abimeetmetest. Ta lisas, et rahalise karistuse jõustumisel oleks kõrgeim trahv 12.000 krooni.

Kurb juhtum leidis aset Kambjas, kui Vello Erstu kass hakkas kriimustama piimatoojat ning ründas ka perenaist. Laboris selgus, et loom oli marutõbine. “Kassi ja koera panime magama, lehm, hobune ja sead vaktsineeriti ja ise pidime ka kõik vaktsineerimas käima,” kirjeldas Erstu juhtunu tagajärgi.

Jõgevamaal on marutaud diagnoositud rohkem metsloomadel. Maakonna veterinaarkeskuse juhataja Jaan Kusma märkis, et õnneks aitavad metsloomade populatsiooni reguleerida jahimehed. Maakondade veterinaarkeskustes vaktsineeritakse lemmikloomi marutaudi vastu tasuta.