Martinsoni hommikukommentaar: kas olümpia jääb tõesti pooleli?
Kes tahab teada, kui valjud iilid Pyeongchangis puhuvad, mõelgu päevale, kui sai käidud tormist merd vaatamas – vastutuult tuli käia kookus, tagantuul tõukas jooksule ja väiksed koerad hõljusid rihma otsas.
Kui tuul juba Andreas Veerpalu sõidu ajal pikali murrab ja Johanna Talihärmilt suusakepid peaaegu käest kisub, siis see peab olema tugev.
Esmalt lükati edasi meeste slaalom, siis naiste lumelaua pargisõit, nüüd ka naiste suurslaalom. Ülehomme peaks toimuma meeste kahevõistlus, 15. veebruarist jätkuma mäesuusa kiirusalad... Sama tihe on vigursuusatamise programm.
Kui tuul ükskord vaibub, aetakse asi ehk tihendatud programmi alusel kuidagiviisi korda. Ent kui ei vaibu? Kas siis jäävad mängud pooleli? Osa medaleid välja andmata? Võistlused viiakse mujale?
Ootame, vaatame, aga praegu ei paista asi kohe mitte ilus.
