Prantsusmaa olukord oli seevastu üsna turvaline. Kindlalt edasi nad ei olnud, sest Ukraina võit teinuks nende elu keeruliseks, ja seda enam neil vedas, et sellise lahja mänguga edasi said. Matš Rootsiga näitas väga selgelt, et Prantsusmaa on väga haavatav, just kaitseliinis. Terve võistkond oli passiivne, midagi üritati, kuid elu ega teravust selles tegevuses ei olnud. Tehti müstilisi eksimusi, mida Prantsusmaalt nägema harjunud ei ole. Kõige tõenäolisemalt olid need põhjustatud keskendumisest.

Ilmselt olid prantslased peas 90% kindlad, et pääsevad edasi ja elavnesid alles siis, kui jäid kaotusseisu. Aga kui alustad juba kesise häälestusega, on seda mängu jooksul ülimalt keeruline muuta. Prantsusmaa üritab mängida Hispaaniaga sarnast jalgpalli, tekitada ülekaalu ja leida käigud liinide vahelt ja kesktsoonist.

Rootsi kaitse ja poolkaitse panid need kohad kinni ja võitlesid jõuliselt ning agressiivselt kõikide Prantsusmaa ründemängijate vastu, keda pressiti juba kesktsoonis, mitte oma värava lähistel. Nii tehti vead piisavalt kaugel, et trahvilöögid ei osutunud ohtlikuks. Prantsusmaa vastaseks tuleb nüüd Hispaania, kelle vastu sellise mängulustiga kindlasti ei saa.