Mart Poomi EM-i kommentaar: vahetusmehed päästsid Inglismaa ja Joe Harti


Daniel Sturridge
Daniel SturridgeFoto: PAUL ELLIS, AFP

Tänane Inglismaa – Wales kohtumine oli väga võimas ning oodatult võitluslik. Tegu oli justkui tüüpilise Inglismaa karikamänguga, kus käib kõva andmine esimesest minutist lõpuni. Esimene voor näitas seda, et palju on kaalul – Inglismaal oli mängu eel võitu rohkem vaja ning kohtumisest kujunes ka tõeline thriller.

N-ö karikamängu hõngu polnud üksnes mängupildi tõttu, vaid seda tekitas ka olukord, kus kõik Inglismaa mängijad on Premier League’is ning Walesi koondises mõned mängijad lisaks kõrgliigaklubidele pallimas madalamates liigades. Õli valas oma mängueelsete kommentaaridega tulle Gareth Bale, kes oli selles osas oma sõnu väärt, et suutis värava lüüa.

Inglased läksid mängule aktiivselt ja vihaselt peale. Juba enne mängu oli näha, et mängijad valmistusid koridoris suureks „poksimatšiks“. Suurepärase õhkkonna aitasid luua võimsad hümnid ning mõlema meeskonna fännide laulud kohtumise vältel – kirest ja emotsioonist puudust ei tuntud.

Inglased domineerisid tervet mängu juba esimestest minutitest alates. Raheem Sterlingul avanes väga hea võimalus, mille ta oleks pidanud ära kasutama, kuid seekord läks teisiti – Wales asus vastupidiselt mängu käigule juhtima.

Seotud lood:

Bale lõi küll ilusa värava 35 meetri pealt karistuslöögist, aga kui Joe Hart seda hiljem analüüsib, siis näeb ta kindlasti, et oleks pidanud selle ära võtma. Ta liikus liialt nurka ja jättis ülejäänud värava avatuks. Maailma 5-6 parima väravavahi hulka kuuluv puurilukk peaks hindama oma võimeid paremini. Löök oli küll salakaval ja vajus väravavale lähenedes alla, aga ei läinud siiski nurka ning Hart sai ka käe vahele. Hart jäi küll ülejäänud mängu vältel pealtvaatajaks ning ka väravaautor Bale, kes andis tabamusega kohtumisele nii palju juurde, oli muidu üsna nähtamatu.

Poolajal tundus, et Inglismaa jaoks kordub Venemaa-mängu stsenaarium, kus oma rünnakuid väravaga ei suudeta lõpetada. Järgnes aga julge otsus peatreenerilt Roy Hodgsonilt, kes tegi topeltvahetuse (sisenesid Jamie Vardy ja Daniel Sturridge, kes asendasid Raheem Sterlingit ja Harry Kane’i – toim.), mis osutusid väga õigeteks käikudeks. Alguses arvasin, et võiks proovida koos ees Vardyt ja Kane’i, kuid seetõttu makstaksegi talle miljoneid, et taoliseid otsuseid vastu võtta. Vardy oli õigel ajal õiges kohas, et viigivärav lüüa ning Sturridge toksas lisaminutitel ka võiduvärava vastaste võrku.

Pärast viigiväravat tegi Inglismaa õigustatult veel ühe ründava vahetuse, kui Marcus Rashford Adam Lallana asemel väljakule tuli. Inglismaa omas initsiatiivi, tahtis võitu ja Wales oli väsimas, kuigi nende mängijad andsid endast kõik – tuleb meelde kaitsemängijate Ashley Williamsi ja James Chesteri topelblokk 78. minutil Wayne Rooney löögile.

Täna jäi heade otsustega silma ka Saksamaa kohtunikebrigaad. Avapoolajal käega mänginud Walesi kaitsja vastu ei antud õigustatult penaltit ning Vardy viigivärava puhul polnud tõesti tegu suluseisuga, sest Walesi kapten Williams suunas ise palli peaga oma värava poole.

Pärast Inglismaa avamängu sai palju kriitikat Hodgsoni otsus määrata Harry Kane nurgalöökide sooritajaks. Ründaja on kastis palju ohtlikum ning täna oli treener standardolukordade lahendajaks pannud Wayne Rooney. Lisaks muudele taktikalistele käikudele jääb õhku ka põnevus Inglismaa algkoosseisu kohta viimaseks alagrupimänguks – täna alustati samade meestega, kellega mängiti Venemaa vastu, kuid kaks vahetusmeest suutsid skoori teha.

Tänase mängu kokkuvõtteks võib öelda, et tugevam võitis ning Inglismaa noor ja kiire koosseis viis nad võiduni. Koputasid ja koputasid sellele uksele ja suutsid selle lõpuks maha murda. Siiski on näha ka nende haavatavust kaitsefaasis, kuid rünnaku kvaliteet, kus nad peavad veidi juurde panema realiseerimises, on tegelikult muljetavaldav. Õhus oli tõelist play-off mängude hõngu – see polnud tavaline alagrupimäng ning selline pinge oli väga kihvt.