Londoni OMi TOP5: Usain Bolt, Michael Phelps ja jalgadeta mees!

Londoni olümpiamängude eel on põhjust ära märkida, mille poolest spordi tänavune suursündmust eriliseks võib kujuneda.

Londonist saab avatseremoonial olümpiatule süütamisel esimene linn lähiajaloos, kes kolmel korral suursündmust korraldanud. Varasemalt toimusid Londonis olümpiamängud 1908. ning 1948. aastal.

Usain Boltil on võimalus saada esimeseks sprinteriks, kes kahel järjestikusel olümpial 100 ja 200 meetri kuldmedaleid kaitsta on suutnud. Kunagi varem pole ükski sprinter suutnud 200 meetri jooksus kuldmedaleid kaitsta. Ainus mees, kel õnnestus 100 meetri tiitleid kaitsta, oli Carl Lewis aastatel 1984. ning 1988.

USA ujujal Michael Phelpsil on vaja veel kolme medalit, et tõusta kõigi aegade suurimaks olümpiasportlaseks. Ameeriklasel on hetkel 16 medalit - Ateena olümpialt kuus kulda ja kaks pronksi, Pekingi olümpialt 8 kulda. Teda edestab 18 medaliga Venemaa võimlemislegend Larissa Latõnina.

Brasiilia jalgpallikoondis on MMi võitnud rekordiliselt viis korda, ometi puudub neil olümpiakuld. 1984. ning 1988. aastal võideti hõbe, 1996. ning 2008. aastal pronks. Kas seekord lõpetatakse poodiumi kõrgemal astmel?

Oscar Pistoriusest saab esimene jalgadeta sportlane, kes olümpial kaasa teeb. 2008. aastal keelati mehel Pekingis osalemine. Seekord on lõuna-aafriklane Pistorius üles märgitud 400 ja 4x400 meetri jooksudesse.