Ta tahtis, et me nii tema A- kui B-proovi avaks ning sinna dopingupositiivset uriini lisaks. Olin aastate jooksul sadu, võib-olla tuhandeid positiivseid proove negatiivseks pööranud, aga mitte kunagi vastupidi. Ütlesin Nagornõhhile, et Semerenko on tippsportlane ning me lihtsalt ei saaks niimoodi teha.
Lõpuks me seda ei teinudki, sest suutsin talle ära selgitada: kui tema Moskva proov osutub positiivseks, aga kahe päeva pärast mõne muu rahvusvahelise autoriteedi poolt testides tuleb jälle negatiivne vastus, siis kuidas seda seletada? Me oleks võinud sellega kogu Sotši projekti vastu tuult lasta. Lõpuks oli ta minuga nõus, aga ta oli omaette prohvet - Semerenko võitis Ukraina naiskonnaga Venemaa ees teatekulla."
Tõstmine oleks võinud olümpialt kaduda
Rodtšenkov kritiseeris teravalt ka 2012. aasta Londoni olümpia antidopingulaboreid. "Nad ei olnud lihtsalt valmis uuemaid dopinguaineid tuvastama, kuigi neil oli vajalik info tegelikult olemas. Vaadake kas või seda, kui palju sealseid proove on järeltestimisel positiivseks osutunud.
Kui labor oleks piisavalt valmis, olnud, tähendanuks see kergejõustikus 20 positiivset proovi ja sama palju ka tõstmises.
Mida see oleks kaasa toonud? Tõstmist oleks ilmselt karistatud ning see oleks olümpialt kõrvaldatud, ütleme kaheksaks aastaks."
"Venemaa on endiselt dopinguriik"
Lõpetuseks sõnab Rodtšenkov, et tema hinnangul ei ole pärast skandaali lahvatamist Venemaa spordisüsteemis palju muutunud.
"Sama mentaliteet elab edasi, sohitegemise, valetamise ja eitamise mentaliteet. Räägitakse, et Vene sportlased on nüüd maailma kõige puhtamad - loomulikult on see üks suur vale, propaganda. Pea kõik need spordiametnikud, kes toona asjadest teadsid ja nendega seotud olid, on endiselt puutumatud ja jätkavad sama tööd.