Lastearst Adik Levin kirjutab Postimehes, et pärast sünnitusmajast väljakirjutamist jäävad vastsündinud tihti vajaliku abita. Tihti tuleb ette, et nad maabuvad haiglate vastuvõtu- või vastsündinute ja imikute osakondades.

Levin märgib, et esmatasandi pediaatrilise abi hävitamisest on juba küllalt palju aega möödas, aga uue süsteemi toimimist pole keegi vaevaks võtnud uurida. Poliitilise taustaga uuringutes Levin aga kahtleb, sest need on metoodiliselt on need tihti läbi viidud nii, et tellija saab soovitud tulemuse.

Levini hinnangul on viimane aeg sünnitusmaja-järgset meditsiinilisest abi vastsündinuile kiiresti korrastada. „Meie sünnitusmajad on hüpanud Euroopasse ja kirjutavad lapsi välja 1.–3. elupäeval, aga nii õe- kui ka arstiabi pole ette nähtud vahetult pärast lapse sünnitusmajast kojusaabumist, vaid hoopis hiljem — nädala või kahe pärast,” kirjutab ta. „See on näide elementaarse kooskõlastuse ja/või järjepidevuse puudumisest esmatasandi tervisereformi teostamisel.”

Levin ei vaidlusta kiiret väljakirjutamist sünnitusmajast, rõhutab aga, et pereõe ja perearsti poolne abi ei tohiks nii tihti hilineda, nagu see enamasi paraku on. „Just lapse rinnaga toitmise ja hooldusega seonduv vajab tõhusat meditsiinilist abi,” kordab ta.

Lapsele ja emale peab sünnitusmaja-järgset abi osutama pereõde, aga seda siis ka kohe pärast lapse kojujõudmist. Õde jälgib last, kui vaja, siis sekkub arst.