Eestis on olukord praegu veel hea, alates 1989. aastast on avastatud vaid 96 viirusekandjat, ütles aidsi ennetuskeskuse meditsiiniõde Grete Lehtla teisipäeval BNS-ile.

Arvestades, et neist umbes 20 on surnud ning mõni teise riiki elama asunud, elab Eestis umbes 60 viirusekandjat, ütles Lehtla.

Samas tuvastati eelmisel aastal Lätis üle 400 uue nakatumisjuhu. Lehtla sõnul võib viirusekandjate arvukuse kiire kasv Lätis ohustada ka Eestit. Lätis on puhang seotud peamiselt süstivate narkomaanidega, ütles Lehtla.

Lätis on 1987. aastast alates sünnitanud üheksa HI-viirusega nakatatud naist, viimati sünnitas nakkuskandja jaanuari lõpus Riia sünnitusmajas, teatas haigla peagünekoloog Dace Rezeberga BNS-ile. Üheksast nakkuskandjalt sündinud lapsest on HI-viirus leitud seni vaid ühel.

Lätis on väga palju süstivaid narkomaane, ütles Lehtla. Tema sõnul ei ole Eestis seni olnud sünnitajate seas mitte ühtegi HIV-positiivset ning seega ka mitte ühtegi kaasasündinud aidsiohuga last.

"See on muidugi ohu märk, et naaberriigis on asi nii hull," lausus Lehtla. Äärmiselt ulatuslik on viiruse levik Lehtla sõnul ka Kaliningradi oblastis ja Ukrainas.

Aidsi ennetuskeskuse andmeil ei ole Eestis registreeritud ligi saja viirusekandja seas olnud mitte ühtegi süstivat narkomaani, nakatumine on juhtunud enamasti sugulisel teel.

Lehtla hinnangul võib seda pidada eeskätt narkomaanide seas aastatepikkuse selgitustöö tegemise ning süstalde jagamise teeneks.