Läti difteeriapuhang ei ohusta Eestit

 (3)
Läti kaitseväeakadeemias puhkenud epideemia Eestit ei ohusta, ütles tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialist Jaan Märtin teisipäeval BNS-ile.

"Meid see ei heiduta, kuid võttes arvesse, et Lätis ja Venemaal on ka varem difteeriaga probleeme olnud, ma selle üle ei imesta," nentis Märtin.

Läti riiklik nakkushaiguste keskus teatas esmaspäeval BNS-ile, et Läti kaitseakadeemia 35 kursanti on difteeriasse haigestunud.

Läti tervisekaitsekeskuse andmeil on Lätis alates 1993. aastast difteeriasse haigestunud 963 inimest, kellest 85 surid. Rekordiliselt registreeriti 1995. aastal Lätis 369 haigusjuhtu.

Märtini sõnul on viimastel aastatel Eestis olnud vaid üksikuid difteeriasse nakatumise juhtumeid. "Eelmisel aastal polnud ühtegi, kuid tänavu on olnud kaks difteeriajuhtu Narvas," ütles ta.

1991.-1995. aastani haigestus Eestis difteeriasse 37 inimest, enamik neist olid Narva elanikud.

Maailma tervishoiuorganisatsioon (WTO) soovitab Märtini sõnul, et difteeria vastu oleks vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti lastest. Eesti on WTO soovitust ka järginud, lisas ta.

Esimese, kolmeosalise vaktsineerimise teevad lapsed läbi kolme, 4,5 ja kuue kuu vanuselt, seejärel revaktsineeritakse lapsed kahe-, seitsme-, 12- ja 17-aastaselt, rääkis Märtin.

Plaaniline vaktsineerimine koolides muudab laste difteeriasse haigestumise võimaluse nullilähedaseks.

"Oleme tasuta vaktsineerinud ka täiskasvanud elanikkonda," ütles Märtin. Tema sõnul oli eelmisel aastal kaitsepookimistega hõlmatud keskmiselt 80-82 protsenti 25-64-aastasest elanikkonnast.

Difteeria on piisknakkus, mille tunnused — palavik ja valulikkus kõris — on võrreldavad angiiniga.

Venemaal kasvas riigi lagunemise ja meditsiinisüsteemi kokkuvarisemise tõttu difteeriahaigete arv kahe aastaga kümnekordseks — kui 1992. aastal oli Venemaal 3900 difteeriahaiget, siis 1994. aastal juba 39.000.