77 poolt- ja kolm vastuhäält kogunud mahukas seadus sätestab muu hulgas, et alla nelja-aastased lapsed saavad ravimite loetellu kantud ravimite puhul hüvitist täies mahus ehk sada protsenti. 4-16-aastaste laste, töövõimetus- või vanaduspensionäride ning vähemalt 63-aastaste ravikindlustatute puhul rakendatakse ravimiteloetellu 75-protsendilise soodustusega kantud ravimite müügi puhul 90-protsendilist soodustust.

Res Publica liige Andres Kork ütles riigikogus, et need soodustused olid olemas ka varem, kuid jäid seadusest välja kaks aastat tagasi.

Seaduse kohaselt ei võeta rasedatelt ja alla kaheaastastelt imikutelt visiiditasu eriarsti külastuse ja perearsti koduvisiidi eest.

Kork nentis, et varem pensionile jäävad naised võrdsustatakse üle 63-aastaste pensionäridega ning nad saavad hambaproteesi- ja 90-protsendilise ravisoodustust.

Kuigi keskerakondlased toetasid seadust, tõi Siiri Oviir välja ka rea puudusi. Ühena tõi ta esile võimaluse, et töövõimetuslehtede väljastamise kord üle 65-aastastele isikutele võib olla vastuolus põhiseadusega. Ta taunis asjaolu, et seadusest jäi välja säte, mis lubas lapsi pediaatri juurde ilma perearsti saatekirjata.

Eriti negatiivseks pidas Oviir ravimite piirhinna arvutamise mudeli muutmist, mis tema sõnul toob kaasa ravimihinna kallinemise.

“Ravimite hinnad tõusevad kindlasti,” kinnitas ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Neile vastu vaielnud Kork ütles, et tegelikult on Eestis praegu üks pillavamaid hüvitamissüsteeme ning muudatuse ründajate puhul tuleb vaadata, kas nad võitlevad inimese tasku või kalleid ravimeid tootvate firmade huvide eest.

Samuti möönis sotsiaalministeeriumi esindaja BNS-ile, et uus süsteem võib kaasa tuua hinnatõusu, kuigi annab haigekassale võimaluse suurendada ostetavate raviteenuste hulka ning nii ravijärjekordi vähendades suurendada arstiabi kättesaadavust.