Kuivad numbrid: Eesti koondis tegi ühe ajaloo kahvatuima MMi
Kui seitsmelt eelnenud MMilt naasis Eesti koondis vähemalt ühe medaliga, siis sedapuhku jäi laeks kettaheitja Gerd Kanteri 4. koht. Paremuselt järgmine saavutus oli kümnevõistleja Maicel Uibo 10. koht. Seega katkes ka Pariis MMist alanud ilus traditsioon, et esikaheksasse mahub vähemalt kaks eestlast.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) järjestab riike nii medalite kui ka esikaheksakohtade alusel. Medaleid võitis Pekingis 43 riiki. Esikaheksasse jõudis 206st osalenud IAAFi liikmest 68. Eesti jagas 53.-56. kohta. Võrdluseks lähinaabrite kohad: Läti 41.-43., Leedu 63.-64., Soome 24.-27.
Kui aga võrrelda varasemate võistlustega, tuleb tõdeda, et madalam on meie lõppkoht olnud vaid kahel korral. 1999. aastal põrus Erki Nool mäletatavasti teivashüppes ja Eesti sportlased esikaheksasse ei küündinudki, kaks aastat varem jagas Eesti 55.-60. kohta.
1993 Stuttgart: 51.-53. (Valeri Bukrejev 7.)
1995 Göteborg: 47.-48. (Erki Nool 4.)
1997 Ateena: 55.-60. (Nool 6.)
1999 Sevilla: -
2001 Edmonton: 44.-47. (Nool 2.)
2003 Pariis: 34.-35. (Andrus Värnik 2., Aleksander Tammert 7., Larissa Netšeporuk 7.)
2005 Helsingi: 20.-21. (Värnik 1., Gerd Kanter 2., Tammert 4., Kristjan Rahnu 6.)
2007 Osaka: 37.-40. (Kanter 1., Tammert 8.)
2009 Berliin: 38.-44. (Kanter 3., Ksenija Balta 8.)
2011 Daegu: 24.-27. (Kanter 2., Märt Israel 4.)
2013 Moskva: 38.-40. (Kanter 3., Risto Mätas 8.)
***
Lõpetaks siiski optimistlikuma noodiga. Kui tervikuna võtta, siis Eesti koondislased realiseerisid vormi Pekingis üsna hästi. Päris aia taha läks vaid üksikute sportlaste esinemine. Lihtsalt kui Kanter kõrvale jätta, siis tase polnudki see, et medalimängus kaasa rääkida. Kahe aasta pärast Londonis toimuval MMil pole enam kindel ka Kanteri osalemine. Kui nii, kas meil selleks ajaks on üldse reaalseid medalipretendente? Tahaks loota, et on ja julgeks välja käia kolm nime: Maicel Uibo, Rasmus Mägi ja Martin Kupper.
