Kommentaar: võrkpalluritel on meediaga eriline suhe
38-aastane kapten Toobal mainis Gdański ERGO Arena intervjuutoas nädalat kokku võttes muu hulgas, et mängijad võiksid ajakirjanike ees avatumad olla, oma muredest ja probleemidest rohkem rääkida. Äkki tuleks ala populariseerimisele kasuks. Ma ei uskunud oma kõrvu. Veel avatumad – mismoodi?
Võrkpallurid, olgu klubi- või koondisereisidel, on läbi aastate olnud leheneegrite vastu kõige sõbralikumad sportlased üldse. Ma pole kuulnud ühestki juhtumist, kus mõni mängija oleks intervjuu andmisest keeldunud või küsijasse üleolevalt suhtunud. Ajakirjanikke võetakse kui tiimi liikmeid – nendega lõõbitakse, lüüakse patsi, rõõmustatakse ja kurvastatakse koos. Erinevalt mõnedest teistest Eesti sportlastest räägitakse võrkpallurite meediasuhtlusest suleseppade seas üksnes ülivõrdes.
„Ala on avalikkuses väiksema tähelepanu all ja meestel ongi vaja rohkem pugeda,” väidavad nüüd paljud. Usun, et asi pole selles. Soomlased ja poolakad, kelle kodumaal pole võrkpall samuti populaarsuselt pallimänguala number üks, näitasid Gdańskis ka teistsugust palet.
Kui Toobal ütles Delfi videointervjuus, et Eesti koondisel on fännidega eriline suhe, siis sama võib öelda ka mängijate ja ajakirjanike kohta. Avatumaks tõesti enam minna ei saa. Kui, siis ainult kinnisemaks. Jätke meile ikka spekuleerimisrõõmu ka!
