KOMMENTAAR: Eesti korvpallikoondis teeb Islandit

Oleme tihti imetlenud ja kadedusega rääkinud Islandi pallimänguvõistkondadest, et kuidas nad küll suudavad tippkonkurentsi sekkuda. Neil ju kordades väiksem rahvaarv kui meil. Kõige eredamate näidetena saab välja tuua olümpiahõbedale tuleku käsipallis ja jalgpalli EM-i veerandfinaali jõudmise.

Arutelude juures on kõlama jäänud sõnapaar "kompromissitu võitlus". Ka Eesti korvpallikoondise senine üllatav edu EM-valiksarjas läheb sama sõnapaari arvele. Mõistagi peab sul võitluses läbilöömiseks olema vastav füüsiline valmisolek ja korvpallis ka palli sisse viskamise oskus, ent väga palju annab ära teha just ennastsalgava ja meeskondliku võitluse pealt. Portugali vastu pingipoisiks jäänud Rait-Riivo Laane tunnistas, et vaatamata nullile mänguminutile oli särk kohtumise lõpuks seljas märg. Kõik hingavad meeskonnas samas rütmis, olenemata sellest, kes on parasjagu väljakul. Ühtsus on väga kõva valuuta ükskõik millisel võistkonnaalal.

Muide, kui Islandi jalgpallimeeskonda sai juba eeskujuks toodud, siis jalgpallist veel. Sain healt kamraadilt pärast Portugal-Eesti korvpallimängu lõppu sõnumi, kus ta kiitis korvpallikoondist selle eest, et too aitas maha pesta jalgpallikoondise 0:7 allajäämise Portugalile. Kahe mängu summas Eesti ühega peal 76:75. Sõnum ei sisaldanud irooniat, vaid arusaama, et koondised peaks väljas olema ühise asja eest, Eesti väärika esindamise eest. Nii, nagu Islandil, kus uuuuhhh-uuuuhhh rahvas on ühtne ja omadesse kiindunud. Hoiame pöialt, et finaalturniiridele murraks end kõigi meie pallimängualade esindajad, olenemata sellest, millise koosseisuga väljas ollakse. Määrab tahtmine ja valmisolek jäägitult võidelda, mitte nimed paberil.