Kiiritusravi jätkumine ohus
“Olukord on üsna troostitu. Meie vähkisuremus on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõrge ja selle üheks põhjuseks on ravikvaliteedi probleemid,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla kiiritusravi ülemarst Maire Kuddu.
Kui USA-s ravitakse vähihaigetest 60 protsenti ja Euroopa riikides 50 protsenti kiiritusega, siis Eestis saab kiiritust vaid kolmandik. Kuddu sõnul on enamik raviaparaate iganenud.
“Meil puudub ka osa elementaarseid kiiritusravimeetodeid. Puudub võimalus teostada konkreetsele haigele individuaalselt kohandatud ravi,” lausus Kuddu. “See omakorda toob kaasa selle, et me ei saa tagada kasvajakoldesse piisavalt suurt ravidoosi ning kaitsta vajalikul määral terveid kudesid, seetõttu on ravi patsiendile ohtlikum ja kvaliteet tulemuslikkuse osas madalam.”
Kuddu sõnul on tõenäosus, et kiiritusravi Eestis hoopis katkeb, küllalt suur, sest uusimad kiiritusaparaadid pärinevad 1990. aastate keskelt. “Meie kiiritusravi osakondades on ka nn uunikumid,” lisas ta, viidates 20-30 aasta vanusele tehnikale.
Ühe aparaadi keskmine eluiga on kümme aastat. Vanadele aparaatidele on raske ka varuosi hankida, sest neid enam ei toodeta. “Hiiu haigla kiiritusravi planeerimisaparaadi eluiga kuulutas tootja lõppenuks 2000. aastal,” märkis Kuddu. “Uus moodne kiirendi maksab umbes 20 miljonit krooni.”
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuprojekti haiglavõrgu arengukava projektijuht Tarmo Bakler nentis, et tehnika soetamine sõltub paljuski erialaseltsi koostatud arengukavast ning raviteenuste hinnast. “Onkoloogide selts muudatusettepanekuid teinud pole,” ütles ta. “Kas erialaseltsid kasutavad kõiki neile antud võimalusi?”
Bakleri sõnul on erialaseltside lobitöö intensiivsus erinev. Ta lisas, et ettevalmistamisel on ka uus meditsiiniseadmete seadus.
Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna sõnul jäävad erialaseltside arengukavad vaid paberile, sest puudub raha nende rakendamiseks. “Onkoloogia on kõige täpsemini planeeritud eriala, kuid haigekassa pole vähiregistrist 11 aasta jooksul kordagi andmeid küsinud,” ütles ta. “Kui riik tahab, et kiiritusravi vajavad haiged ravi saaksid, võime päevapealt öelda, palju raha vaja on.”
Nii Tallinna kui ka Tartu arstid saavad ainsa uue tehnikana välisabi korras rahvusvaheliselt tuumaenergia agentuurilt kaasaegsed kiiritusravi planeerimise süsteemid. Ka kogu dosimeetriline aparatuur mõlemas kiiritusraviosakonnas pärineb samalt agentuurilt.
“Teame Põhja-Eesti regionaalhaigla võlgade suurust, mina pole uue tehnika soetamise võimalusi pädev kommenteerima,” lausus Kuddu.
