Kolumbia on juba sellel turniiril tegusi teinud ning kolmubialastest peatreeneritel Luis Fernando Suarezel (Honduras) ja Reinaldo Ruedal (Ecuador) oli võimalus tõestada, et tegijad pole mitte ainult Kolumbia koondise mängijad. Irooniliselt olid mõlemad treenerid ka oma tänaste vastaste eesotsas olnud, mis lisas mängule veel vürtsi. Rueda töö aastatel 2007-2010 viis Hondurase 2010. aasta MM-ile, Suarez töötas Ecuadoriga aastatel 2004-2007. Ja korra juba mängitudki: 2013 lepiti viiki 2:2, kuid MMi raames oli kohtumine esmakordne.

Los Cotrachos juhendaja Suarez on väljakujundanud oma kindla mängujoonise ja jõulise stiili, mis sai kõvasti kriitikat juba MMi eel mängus Inglismaa vastu (0:0). „Agressiivsus ja duellide võitmine on üks edu alus ning ma usun, et meie mängijad annavad endast selles mängus kõik,“ teatas Hondurase peatreener Suarez, kes jahtis Hondurasele esimest võitu MM-il.

Arena da Baixadal pandi kohe peale austraallasest peakohtunik Williamsi avavilet täiskäik sisse ja paremini alustas Ecuador, kuid ka vaid 13-kraadises „kuumuses“ kohanes ka Honduras. Karistust kandva ja võistkonna hinge, keskpooliku Wilson Palaciose puudumine ei mõjutanud oluliselt Hondurase võitlusvaimu - teda asendanud Jorge Claros sai hästi hakkama. Ja mida minutid edasi, seda ohtlikumaks muutusid just Los Cotrachose rünnakud - Bengtson ja Costly olid liikuvad. Ja kui Enner Valencia luhtas Ecuadori oma parima võimaluse, siis Costly lajatas oma võimaluse väravaks ning pani staadioni rõkkama.

Ecuador kogus enda väga kiirelt ning mängu kanglaseks tõusnud väga hea väravavaistuga Enner Valencia tasakaalustas seisu. Teist poolaega alustas paremini Honduras, pall liikus hästi, rünnakute ülesehitus õnnestus Ecuadori poolel hästi – viimast täppi i-le siiski panna ei õnnestunud.

Kohati kiskus ka mäng jõuliseks ning tuletas meelde pigem Inglismaa Championshipi mängu, kuid oli ikkagi väga nauditav jälgida kompromissitut võitlust iga meetri pärast. Ecuadori mängijad said jõulist ja kontaktset Hondurast omal nahal tunda ja terve mängu - korra isegi keesid tunded üle, kui Costly ja Ecuadori vasakul äärel aktiivselt tegutsenud Montero tõestada üritasid, kumb on tegijam.

15-miljonilise elanikuga Ecuadori lootused ootused olid asetatud oma tugeva poolkaitse ja ründeliinile. Välkiire Inglismaa kõrgliigas karastanud Antonio Valencia ning terav Enner Valencia tõidki kastanid tulest välja. Viimane suskas hästi ajastatud hüppelt järjekordse karistuslöögi tulemusena palli Hondurase väravavõrku ning Ecuadori poolehoidjad ei olnud kaasaelamisel kitsid ning staadion rõkkas korralikult.

Lõuna-Ameerika võistkonnad on selle MM-i selged favoriidid, sest väravate ja marulise toetusel mängitakse kohati kui 12 mängijaga. Honduras üritas, kuid seekord jäi veel esimene võit võtmata ja sitke Ecuador oligi täpselt värava jagu parem. Viimane voor tõotab tulla E-alagrupis väga põnev, kus kõigil on veel võimalus ning draamat võib tulla kuni viimste sekunditeni.