Eestlased võivad varakult hakata küüsi närima, sest juba avapäeval alustab Gerd Kanter kolmanda järjestikuse olümpiamedali püüdmist. Varajasest kvalifikatsioonigrupist lõppvõistlusele murdmine võib 37-aastase vanameistri jaoks isegi keerulisemaks ülesandeks osutuda, kui lõppvõistlusel medali võitmine.

Kanteri jagab Paf-i kihlveoportaalis võidukoefitsiendilt noore rootslase Daniel Stahliga 7. kohta (26.00). Tore kokkusattumus on see, et Stahl treenib islandlase Vesteinn Hafsteinssoni käe all, kes omal ajal just Kanteri maailma tippseltskonda aitas. Kanteri medalivõit tooks panustajale raha tagasi viiekordselt.

Erinevalt Pekingi ja Londoni OM-ist ei lähe Kanter Rio kvalifikatsiooni hea endega, sest viimasel testvõistlusel esines ta nii viletsalt, et keeldus tulemust ajakirjanikele avalikustamast. Ta jäi alla ka Martin Kupperile, kes esimestel olümpiamängudel medalit võites tooks panustajale summa tagasi 16-kordselt.

Raske põlvevigastuse tõttu mullu hooaja vahele jätnud sakslane Robert Harting on tänavu 68.04-ga maailma edetabelis kolmandal kohal ning võidukoefitsiendi 2.50-ga Paf-i portaalis Piotr Malachowski (2.25) järel teine. Amsterdamis teist korda Euroopa meistriks kroonitud Malachowskit võikski senise hooaja käigu põhjal pidada suurimaks soosikuks, kuid poolakas pole tavaliselt suutnud kahel järjestikusel tiitlivõistlusel väga hästi esineda. Samas on Malachowski viimastel aastatel aina enam seda trendi murdmas.

Eatoni suurim konkurent tuleb naaberriigist

Riskialtimatel spordisõpradel tasub pingsalt jälgida 19. augustil algavat meeste kümnevõistlust. Kahekordne USA üliõpilasmeister Maicel Uibo on 8315 punktiga maailma edetabelis esikümne lõpus, kuid kuulduste järgi on Lõuna-Eestist pärit noormees vägevas vormis ning valmis rekordit tublisti parandama. Mullu Pekingi MM-il tõestas Uibo end suurvõistluste mehena, kui sai raske hooaja lõpus enda jaoks väga ebasobiva ajavahega piirkonnas 10. koha. Uibo medalivõidu koefitsient on 16.00.

Maailmarekordimees Ashton Eaton on mõistagi võistluse suursoosik (1.05), kuid mulluse MM-i hõbedamees Damian Warner (9.00) Kanadast on oma trumpalasid tänavu kõvasti edasi arendanud ning kui Eatonil mõni sooritus ebaõnnestub, võib juhtuda suurüllatus.

Meie kolmas suur paraadala odavise on Rios kettaheitest ja kümnevõistlusest lausa suurema esindusega, sest viimasel hetkel suutis kodusel Audentese staadionil olümpianormi täita Amsterdami EM-i neljas mees Risto Mätas ja lisandus sellega maailma edetabelis 15. kohta hoidvale Tanel Laanmäele ja 22. kohal olevale Magnus Kirdile.

Suurvõistlustel peamiselt ebaõnne kogenud Laanmäe medalivõit tooks panustajale raha tagasi 26-kordselt. Päris võimatuks 26-aastase tõrvalase missiooni pidada ei saa, sest hooaja tippmark 85.04 on viimastel aastatel päris tihti tiitlivõistlustel medali andnud ja ühel hetkel peab iga ebaõnnesõduri püstolisalv tühjaks saama. Laanmäest seitse kuud nooremal Kirdil (medalivõidu koefitsient 51.00) on isiklik rekord kolleegist küll 1,5 meetrit parem, kuid tiitlivõistluste kogemusi kõvasti vähem.

Kõige madalam võidukoefitsient on maailma hooaja veenval edetabelijuhil Thomas Röhleril Saksamaalt, kes saatis juuni lõpus Turus 800-grammise raudpiigi koguni 91.28 kaugusele. Samas põrus Röhler täielikult Amsterdami EM-il, kus jäi kesiste tulemustega võistlusel Risto Mätase selja taha 5. kohale.

Mullusel Pekingi MM-il üle 92 meetri visanud Keenia imemees Julius Yego on tänavu visanud vaid 84.68, kuid kuulub võidukoefitsiendilt (4.50) suursoosikute sekka koos soomlaste Antti Ruuskaneni (5.50) ja Tero Pitkämäkiga (7.50).

Suure põnevusega jälgivad seda ala kin dlasti ka lätlased, sest Amsterdamis Euroopa meistriks kroonitud Zigismunds Sirmais (36.00) on kulla toonud 86.66-ga maailma edetabelis kaheksandal kohal. Läti odameestele on olümpiamängud sobinud, sest tosin aastat tagasi võitis Vadims Vasilevskis hõbeda ja neli aastat hiljem suutis sama Ainars Kovals. Mõlema mehe puhul jäi olümpiavõistlus veenvalt karjääri säravaimaks etteasteks.

Tõkkejooksus medalivõimalused mitmekümnel

Jooksualadest on viimastel aastatel eestlaste vaieldamatuks lemmikuks kerkinud meeste 400 meetri tõkkejooks, kus meie esinumber Rasmus Mägi kaks aastat tagasi Zürichi EM-i medalivõidu eest Eesti aasta parimaks meessportlaseks valiti.

Kuu aega tagasi Amsterdamis peetud EM-il pidi tartlane alla neelama väga mõru pilli, kui peamiselt enda lohakuse tõttu lasi lõpusirgel kaks konkurenti endast mööda ja pidi esmakordselt Euroopa meistrivõistlustel finaali kõrvalt vaatama. Edunälga lisas see Mägile ilmselt kõvasti, kuid maailma edetabelis annab 49,04 siiski alles 26. koha, mis tähendab, et Paf-i portaalis Mägi medalikandidaatide sekka ei kuulu.

Tõkkejooksu hooaeg on seni olnud küllaltki kahvatu, kus medalisoosikute ringi võib tõesti arvata ligemale paarkümmend kiirjooksjat. Vahest on teistest veidi suutnud ette rebida Berliini maailmameister Kerron Clement, kes on viimase seitse aasta parimas vormis ning hoiab 48,40-ga maailma edetabelis teist kohta ning on võidukoefitsiendi 2,75-ga Paf-i portaalis suurfavoriit. Siinkohal tuleb mainida, et hooaja edetabelijuht Johnny Dutch põrus USA katsevõistlustel ja Rios üles ei astu.

Euroopa meister Yasmani Copello (4.00) Türgist jääb maailma edetabelis Clementist maha vaid kahe sajandiksekundiga ning on eeldatavalt Clementi suurim konkurent. Alla 10 on võidukoefitsient veel 32-aastasel Londoni olümpiapronksil Javier Culsonil (6.50) Puerto Ricost ja valitseval maailmameistril Nicolas Bettil (7.50) Keeniast. Bett on sarnaselt mulluse hooajaga tiitlivõistluste eel olnud ülitagasihoidlik, sest tema hooaja tippmark 49,31 annab maailma edetabelis ainult 42. Koha.
Kõik koefitsiendid kehtisid artikli kirjutamise ajal.

Olümpiamängude koefitsiendid ja kampaaniad leiad Pafi spordiennustuse lehelt.

Jaga
Kommentaarid