Kanter ei mõista: miks uue põlvkonna kettamehed pole taset hoidnud?
Seda märkisid tänase lõppvõistluse medalipretendendid ka pärast eelvõistlust MMi pressitalitusele intervjuusid andes. „Keskmine tase pole siin olnud see, mis viimastel aastatel,“ lausus Christoph Harting, Roberti noorem vend.
Kanter tõdes, et eelvõistlusel oli ta 64.78 heitmise järel täiesti kindel, et saab edasi. „Olin kindel, et sellest piisab, kuna kettaheite tänavuse hooaja tase on olnud üsna madal. Ma ei tea miks! Mõistan, et meil, vanematel meestel, on olnud kõikide nende vigastustega võitlemise tõttu keeruline, kuid ma ei tea, mis toimub nooremate meestega,“ sõnas Eesti rekordimees. „Usun, et medali võitmiseks piisab 65 meetrist ja kulla saamiseks 67 meetrist.“
Tõsi see on, et kettaheite tase on jäänud nõrgemaks, uusi talente pole esile kerkinud. Juba tunamullu Moskva MMil kahanes pronksihind rekordiliselt madalaks, Kanterile piisas poodiumile tõusmiseks 65.19-st. Toona triumfeeris Robert Harting 69.11ga, hõbeda sai Piotr Malachowski 68.38ga. Aegade "odavaima" kulla sai Tokyo MMil kaela Lars Riedel, heites 66.20, hõbemedali rekordiliselt madal hind pärineb 1995. aasta Göteborgi MMilt, kui teiseks tuli valgevenelane Vladimir Dubrovtšik 65.98ga.
Võrdluseks varasemate MM-ide esikolmikud alates 1999. aastast.
Sevilla MM (1999): 1. Anthony Washington (USA) 69.08, 2. Jürgen Schult (Saksamaa) 68.18, 3. Lars Riedel (Saksamaa) 68.09.
Edmontoni MM (2001): 1. Riedel 69.72, 2. Virgilijus Alekna 69.40 (Leedu), 3. Michael Möllenbeck (Saksamaa) 67.61.
Pariisi MM (2003): 1. Alekna 69.69, 2. Robert Fazekas (Ungari) 69.01, 3. Vassili Kaptjuhh (Valgevene) 66.51.
Helsingi MM (2005): 1. Alekna 69.69 2. Gerd Kanter 68.57, 3. Möllenbeck 65.95.
Osaka MM (2007): 1. Kanter 68.94, 2. Robert Harting (Saksamaa) 66.68, 3. Rutger Smith (Holland) 66.42.
Berliini MM (2009): 1. Harting 69.43, 2. Piotr Malachowski (Poola) 69.15, 3. Kanter 66.88.
Daegu MM (2011): 1. Harting 68.97, 2. Kanter 66.95, 3. Ehsan Hadadi (Iraan) 66.08.
