Möödunud kevadel 49 meetri mehena sektorisse astunud Kanter uuendas tippmarki viiel esimesel etteastel. Läbimurdeaasta lõpetas ta tulemusega 57.68, mis andis omaealiste Euroopa edetabelis 8. koha.

“Nii suurt edasiminekut ei julgenud küll loota,” ütleb 196-sentimeetrine Kanter. “Mõtlesin, et 55 meetrit oleks väga hea tulemus. Hooaja ilus algus tekitas positiivse emotsiooni, tahtsin üha paremini heita.”

Kanteri sisukust näitas Gustav Sule memoriaal. Esmakordselt tippjõuproovi õhkkonda nuusutanud verisulis atleet viis isikliku rekordi 56.09ni.

Kanteri edenemine on olnud imeline. Kettatrenni alustas ta Ando Palginõmme juhendamisel alles viis aastat tagasi. Kanter nimetabki ühe eelisena tõsiasja, et pole maast madalast võistluskarussellil tiirelnud.

“Noorteklassis sünnivad paljudel head tulemused justkui iseenesest,” arutleb ta. “Tõsiselt tuleb tööle hakata täiskasvanuks saades. Kuid siis põrkutakse raskustega ja kiputakse käega lööma. Mina olen tahtmist täis.”

Koolipoisina püüdis Kanter isa innustusel korvpalluriks saada. Üheksanda koolitalve eel osales toona 178 cm pikkune Pärnu-Jaagupi nooruk spordigümnaasiumi konkursil.

“Mulle öeldi: “Sul pole kasvu ega erilisi oskusi.” Soovitati järgmisel suvel uuesti proovida. Ukse taha jäämine traumeeris, ei tahtnud teisele katsele minna. Hea, et torkima ei läinud.” Kanteri tädipoeg Priit Pihela mängib kõrgliigaklubis Hotronic.

Kettaheitjana proovis Kanter võistlustel võimeid kümnendas klassis. “Isa õpetas katsete vahel tehnikat,” meenutab kolmandaks tulnu. “Sain esimese tõuke. Harjutama hakkasin siiski kahe aasta pärast.”

Kanter peab oma trumbiks mitmekülgsust. Lisaks korvpallile on ta harrastanud maadlust, kergejõustikus pööras esialgu tähelepanu jooksualadele. Eeskujuks oli isa — 192 cm pikkune mees taltsutas heitevahendeid, mängis korvpalli ja maletki.

Palginõmme rühmas treeninguid alustades küündis Kanter napilt 40 meetri jooneni. Aasta hiljem heitis ta 47 meetrit, mis andis edetabelis 3. koha.

Neli aastat tagasi asus Kanter TTÜ kõrgemas majanduskoolis ärijuhtimist tudeerima.

Sisseelamine uude keskkonda kujunes proovikiviks. “Algus oli raske. Õnneks sattusin ühiselamus kokku rahulike inimestega. Ka mina ei tarbi alkoholi ega tõmba suitsu. Arvan, et kui keegi korraldanuks lärmakaid pidusid, löönuksin korra majja.”

Eestis Uno Ojandi juhendamisel treenivat Gerd Kanterit aitab ka Islandi rekordimees Vesteinn Hafsteinsson.

Kaksteist suve tagasi 67.64 ja mullu 40-aastasena 62.80 heitnud Hafsteinssoniga viis Kanteri kokku telekonsultant Raul Rebane. Novembri lõpus põikas Rootsis elav islandlane kaheks päevaks Eestisse, detsembris harjutas Kanter kümme päeva Rootsis.

“Vesteinn jäi poisiga väga rahule. Gerd omandab uusi harjutusi väga kiiresti,” ütleb Rebane. Kanter poetab: “Vesteinn väidab, et mul on suur arenguruum.”