Soomlanna hingab sügavalt ja jätkab valulikku monoloogi: “Tahtsin kohutavalt tippu pääseda, kuid ületreening tappis keha ja hinge. Ühest küljest kartsin, teisalt ei osanud puhata. Nõrgenenud organism oli pisikutele hea kasvukoht. Olin pidevalt haige.

Käisin niisama sõitmas, muutusin pigem tervisesportlaseks. Otsustasin siiski minna Soome meistrivõistlustele. Kolm kulda avasid koondise ukse.”

Mullu MK-sarja sukeldudes tundus vahe liidritega meeletuna. Kaisa seadis eesmärgi samm-sammult parimaile lähemale hiilida. Kuid hiilimine ei õnnestunud — Kaisa viskus võimsa hüppega tundmatusest tähtede sekka. Krõlatskojes võttis ta Kristina Šmiguni nina alt esikoha 15 km vabatehnikas.

“Ei teadnud, mida öelda või kuhu astuda. Üllatus võttis silme eest kirjuks. Arutlesin, miks vastased ebaõnnestusid. Et oma jõuga võidule suusatasin, keeldus hing uskumast.”

Edasine paraku kinnitas, et Kaisa on jõudnud tippu. “Veebruaris tuli tagasilöök, noppisin kuuendaid-kaheksandaid kohti, kuid kevade hakul olin taas reel ja pääsesin neli korda pjedestaalile.”

Praegu räägib ta kuuendatest kohtadest kui ebaõnnestumistest, kaks aastat tagasi ei julgenud neist aga unistadagi. “Säärane inimene juba on,” purskab Kaisa naerma ja punastab. “Lase sant sauna, hakkab lavale kippuma!”

Sprint on ainus, mis Kaisale ei sobi. Ühtviisi mugavalt tunneb ta end nii klassikalises kui ka vabas sõidustiilis, lühematel kui ka pikematel distantsidel. “Olen öelnud, et eelistan vabatehnikat, kuid see on sisetunde küsimus. Tegelikult pole stiilidel vahet. Hea vormi korral sõidan mõnuga kõike.”

Lahti MMi eelsetel võistlustel pole Kaisa sõnul erilist tähendust. Tema ja teistegi Soome suusatajate suurpäev peab saabuma kodutanumal: “Ajastame vormi veebruariks. Tunneme rada ja selle profiili, suudame valida õige sõidutaktika. Ning loodetavasti teevad määrdemeistrid konkurentidest paremini tööd. Kui need kolm tingimust on täidetud, saadab Soome suusatajaid suur edu.”