Olen nüüd saanud võistluskarusselli sisse elada ja esimesed muljed ning sündmused on seljataga.

Kui Ruka MK-etapp lühidalt kokku võtta, siis oma tulemus jäi tegemata. Rukal oli hüppevorm täitsa okei, kuid kvalifikatsioonis ei õnnestunud hüpe ning seetõttu pidin individuaalses võistluses startima kolmandas kümnes. See-eest suutsin teha meeskonnavõistluses hea hüppe, mis andis enesekindlust edaspidiseks. Sõiduvorm oli selline poolkõva - ei suutnud ennast piisavalt piitsutada. Loodetavasti läheb tunne võistlustega järjest paremaks ja suudan juba järgmisel jõuproovil löögihoos olla.

Pärast Rukat harjutasime paar päeva Otepääl. Õnneks oli saadud suusaring maha ega pidanud hakkama rullsuuski talvekorterist välja otsima.

Lillehammerisse jõudsime neljapäeval kella ühe paiku, aga kui tagantjärgi mõelda, siis vedas meil päris korralikult - olime päral enne suuremat lumetuisku ja saime rahulikult teha õhtul veel vajaliku saalitrenni. Täna hommikul tutvusime suusarajaga. Sel aastal toimuvad võistlused olümpiaradadel, mis andis ka jala all tunda. Tõusu saab sõita päris palju ja puhata suhteliselt vähe, sest laskumised on kiired ja kurvilised.

Loodetavasti saab siin lähipäevil ikka hüpata - praegu aknast välja vaadates on näha, et tuul on üpris tugev ja sajab tihedalt lund.

Igatahes vaim on valmis ja võistustahe suur. Nüüd pole muud, kui tuleb anda endast parim ja siis juba loota õnnestunumat võistlust kui Rukal.

-Kristjan Ilves