Nagu mitmed teised kergejõustiku asjatundjad ja treenerid, eeldas ka Nurmekivi pärast Rasmus Mägi võimsat etteastet 400 m tõkkejooksu poolfinaalis (48,54), et 22-aastane Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi esindaja on suuteline võitma.

"Ootamatult tekkinud favoriidikoorem tekitas Rasmusel enda võimete täielikuks realiseerimiseks liiga suure pinge. See ei lasknud EM-võistluste parimal mehel võita," sõnas Tartu ülikooli emeriitprofessor.

Nurmekivi oletas, et närvipinge, mida Eesti tõkkemees iga jooksu eel koges, kuhjus mitme päeva kestel ja võis põhjustada nii vaimset kui ka kehalist väsimust.

"Sageli juhtub nii, et järgmisel päeval pärast väga tugevat pingutust ei tunne sportlane suurt väsimust. Väsimus lööb välja alles ülejärgmisel päeval. Võib-olla oleks Rasmuse jaoks olnud parem, kui pärast poolfinaali poleks puhkepäeva olnud," arutles Nurmekivi ja lisas, et muidugi oli hõbemedali võitmine väga suur kordaminek nii jooksumehele endale kui ka tema vanematest treeneritele Anne ja Taivo Mägile.

Nurmekivi pidas oluliseks, et Rasmus Mägi on arenenud noorteklassist saadik pikkamööda, mitte suure hüppega.

"Tänavune hooaeg on olnud Mägide perele väga õpetlik ja kasulik," lausus Nurmekivi. "Treeningumudel, mida Rasmus kasutas nii sügistalvises ettevalmistuses kui ka võistlusperioodil, on olnud minu meelest õige. Sportlase organismi reageeringud koormusele jäävad samaks, seega saaksid nad samasugust mudelit ka edaspidi järgida. Muidugi tuleks väikesi muudatusi teha, et otsida arenguks uusi käike."

Nurmekivi peab pikas arenguperspektiivis Rasmus Mägile jõukohaseks aega alla 48 sekundi. "Sel juhul peaks ilma tõketeta 400 meetrit läbima 45,5 sekundiga. 400 ja 400 tõkkejooksus näitavad potentsiaali kiirusvõimed, aga võidab see, kelle kiiruslik vastupidavus on parem," nentis jooksuasjatundja.