Järgi proovitud: RMK Uuejärve loodusrada on liikumismõnu poolest tõeliselt nauditav
Sama olukord tekkis minulgi. Olen liitunud Facebooki „100 päeva hommikujooksu“ kogukonnaga ja seega igapäevane (st hommikune) jooksutiir tuleb kindlasti ära teha, hoolimata varahommikustest haigutustest ja külmast ilmast. Olukord on tänaseks aga selline, et tuttav marsruut kodutänavatel on muutunud igavaks. Igal hommikul möödun majadest ja tean kohe, mis juhtub või toimub - siin haugub too tüütu koer (kas tal kunagi kõrini ei saa sellest?), järgmise maja aknast märkab ja jälgib minu möödumist vanem daam. Bussipeatuses, kuhu varsti jõuan, ootavad transporti loomulikult samad inimesed nagu eilegi.
Sellepärast, et näha midagi uut, läksingi ühel hommikul mujale! Sihtkohaks oli Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal asuv RMK Uuejärve loodusrada, mille pikkuseks on 6,2 kilomeetrit. See asub Sportland Kõrvemaa Matka ja Suusakeskusest ca 0,5 kilomeetri kaugusel Tallinna suunas. Maanteel liigeldes peaksid olema tee ääres nähtavad ka õigesse paika suunavad viidad. Raja alguses autoga saabujate jaoks parkimiskohti ülemäära palju ei ole. Parkimisalale mahub liikujaid ootama umbes 5 kuni 6 autot, osavate parkijate puhul ehk veel mõned lisaks.
Rajast:
Algus on kerge, maastik pigem lauge. Et märgata rohkem enda ümber, võtsin vahepeal tempo madalamaks ja jälgisin ümbrust: ühe puu otsas toksis mingi töökas rähn, kes proovis saavutada vist uut Guinnessi rekordit kõige töökama linnu kategoorias.
Üldiselt võimaldas raja esimene pool jooksmist tõeliselt nautida, aga seda hetkeni, kui ma ei märganud õiget kohta, kust teha teravnurkne pööre paremale. Sellest kohast oli ilmselt suunaviit põdra, metssea või mõne kahejalgse metslase poolt upakile lükatud. Veidike oli ekslemist, kuid küllalt kiiresti leidsin õige teeotsa, kust kaardil näidatud suunas edasi liikuda. Sellest ootamatusest kogunes ettenähtud marsruudile umbes 700-800 lisameetrit lisaks.
Edasine läks juba põnevaks. Loodusraja kaugeim serv kulgeb mööda kõrget Vargamäe oosi (Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm). 
Sellel liikumine oli ühest küljest kõige huvitavam, samas ka füüsiliselt küllalt kurnav. Kui raja eelnev osa ja tegelikult ka lõpp on enamjaolt kahe-kolmekesi ja ka suurema grupi jaoks liikumiseks sobiv, siis Vargamäe oosil saab seda teha peamiselt vaid hanereas. Paljudes kohtades on maa seest väljas ka puude juuri, kus jooksmise puhul tasub olla väga ettevaatlik.
Raja viimane kolmandik on suhteliselt lauge. Korra veel tuleb ületada laudtee ja saab näha ka omaaegset sõjaväe laagriplatsi (NB! ka selles kohas on võimalik teelt eksida, kuna laagriplatsi lõpus suunda näitav viidapostil puudub õigesse suunda osutav nool).
Loodusraja tee ristub kohati ka RMK Kõrvemaa suusa- või rattamaratoni trassiga. See on kindlasti tore äratundmine neile, kes varem suuskadel või jalgrattal samas piirkonnas on liikunud.
Kokkuvõte:
Tagasi raja algusesse jõudes tundsin suurt rõõmu: liikumisminutid olid kogutud, emotsionaalne kogemus vaimustav.
Kuigi Uuejärve loodusraja pikkus infotahvlil märgituna oli 6,2 kilomeetrit, siis mina „oskasin“ läbida poolteist kilomeetrit enam, eksides kahel korral pisut ära. Kuid seiklus oli seda väärt ja andiski võimaluse avastada raja peidetud kohti. Ilmselt otsin lähiajal jälle mõne uue raja, kus pikemalt liikuda!
