Harjumaal levib puukborrelioos

Tervisekaitsetalitus on mures puukborrelioosi hüppeliselt kasvanud leviku pärast Tallinnas ja Harjumaal, samas on puukentsefaliidi juhtude arv võrreldes mullusega vähenenud.

“Euroopas puukborrelioosi vastu ennast kahjuks vaktsineerida ei saa,” ütles Eesti Päevalehele tervisekaitsetalituse epideemiaspetsialist Kuulo Kutsar. Borrelioosi haigestumine juunis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kogu Eestis 20 juhtumi võrra. Eestis registreeriti juunis 68 borrelioosijuhtumit, neist 36 Tallinnas ja Harjumaal.

“Eelmisel aastal kasvas borrelioosi haigestumine hüppeliselt poole võrra, ka tänavu see tendents jätkub,” ütles Kutsar.

Eestis kannavad ligi viis protsenti puukidest inimesele ohtlikku nakkust. Borrelioosi ehk Lyme’i tõve võib ära tunda punetavast laigust kehal, millel on enamasti tugevamalt piiritletud rant. Alati ei pruugi laiku kehal märgata, esineb aga väsimus, iiveldus, seljavalud, kerge palavik. Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilisi närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi.

Teise üldtuntud puuginakkusesse, entsefaliiti, haigestumine väheneb. “Harjumaal ja Tallinnas oli juunikuu jooksul kokku 17 juhtu, mis on mõnevõrra vähem kui eelmise aasta juunis,” ütles Kutsar.

“Oma osa entsefaliiti haigestumise vähenemisel võib olla ka selles, et vaktsineerijaid on rohkem. Enamasti sõltub see siiski inimese harjumustest — kes rohkem metsas käib, sellel on ka riskid suuremad,” kommenteeris Kutsar. Puukide vastu aitab tõhusalt ka see, kui peale iga metsaskäiku ennast korralikult üle vaadata ja riided puhtaks raputada.

Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab kolm kaitsesüsti. Kaks esimest tehakse 1- 3 kuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaastast.