Eesti haiglad ja arstid elavad nagu ülejäänud riikki kapitalismis — kui haigekassal pole võimalik maksta, pole haiglal võimalik ravida, lausus Tallinna Mustamäe haigla ravijuht Rein Zupping, kommenteerides suurhaiglates kohati tuleva aasta juunisse veninud ravijärjekordi.

Tallinna Keskhaiglas ootab plaanilist ravi ligi tuhat inimest, Tartu Ülikooli kliinikumis on tänavuseks aastaks ravijärjekorras 294 ning järgmiseks aastaks 1022 inimest.

Saamaks tervikpilti kõigi Eesti haiglate ravijärjekordadest, tuleks kokku liita 17 piirkondliku haigekassa patsiendid.

“See on paratamatu, et haigeid operatsioonijärjekorras sureb, nii on ka mujal maailmas,” nentis Zupping. “Ime, et me selle rahaga, mis meditsiinile on antud, üldse toime oleme tulnud.”

Plaanilise ravi eelarve on keskhaigekassa avalike suhete nõuniku Kaja Tampere andmetel juba aastaid igal sügisel lõhki läinud. Nõunik lisas, et eelmistel aastatel on keskhaigekassa oma reservfondist haiglatele lisaraha jaganud, kuid tänavu seda võimalust pole.

Mullu kirjutati riigieelarves ravikindlustuse rea taha 4,119 miljardit maksukrooni, tänavu 4,140 miljardit, millest 5-7 protsenti on vastavalt 205,9-288,3 miljonit ning 207-289,9 miljonit krooni.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ütles, et plaanilise ravi järjekordade pikenedes satub üha rohkem patsiente ravile siis, kui nad vajavad juba vältimatut abi.

Vältimatu abi andmise sagenemine sööb omakorda plaaniliseks raviks ettenähtud raha, sest vältimatut abi osutatakse enne muid raviliike.

Praegu on ilma erakindlustuse ja reservfondi rahata hakkama saanud peamiselt väiksemad haigemajad.

Einasto ütles, et maakonnahaigla võib patsiendi saata kolmanda etapi raviasutusse Tartusse või Tallinna ja see hoiabki ära patsientide kuhjumise kohapeal. “Meil pole haiget enam kuhugi saata,” lisas ta.