Tänavuses haigekassa eelarve eelnõus on töövõimetushüvitisteks ette nähtud 877,2 miljonit krooni.

“Töövõimetushüvitiste vähendamine on pikkade läbirääkimiste ja läbimõeldud otsustuste küsimus. Seda suudab teha vaid tugev valitsuskoalitsioon,” ütles Pärnu Postimehele haigekassa nõukogu liige Toomas Vilosius.

Vilosiuse sõnutsi tuleb eelkõige läbi rääkida tööandjatega: kui suure osa on nemad nõus enda kanda võtma ja milliseid maksusoodustusi nad vastu saavad. Ravikindlustusseaduse eelnõu menetlemisel oli üks ettepanekuid hakata haigushüvitist maksma neljandast haiguspäevast.

Töötajad ja ametiühingud olid selle vastu ning ettepanek lükati kõrvale. “Kõik oleneb sellest, kui palju ühiskond välja kannatab. Kolme tasuta haiguspäeva ei kannatanud,” märkis Vilosius.

Seaduse kohaselt ei maksta praegu hüvitist esimese haiguspäeva eest. Haigekassa nõukogu juhtiv sotsiaalminister Siiri Oviir tunnistas, et haigushüvitiste osa vähendamine on pikk ja keeruline teema. Tema arvamust mööda võiks tööandjale pakkuda mitmesuguseid võimalusi, näiteks kaotada erisoodustusmaks spordisaali rentimiselt ja vastutasuks võtaks tööandja töötaja ühe haiguspäeva hüvitise enda kanda.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kinnitas, et kui eriarstiabile raha juurde saab, lühenevad järjekorrad.

Tänu eriarstiabi rahastamise kümneprotsendisele kasvule saab Danilovi andmetel tänavu teha 100 südame- ja 160 liigeseoperatsiooni rohkem ning kaeoperatsiooni ooteaeg lüheneb kolmelt kahe aastani.