Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul oli 13 kohal viibinud nõukogu liikmest eelnõule vastu seitse ning poolt kuus liiget. Otsuse vastuvõtmiseks oleks vaja läinud kaheksat poolthäält ehk kahe kolmandiku kohalviibinud liikmete toetust.

Hääletusel oleva kava järgi oleks ligi 150-miljonilisest lisaeelarvest piirhindade palgakomponendiks ehk töötajate palgatõusuks läinud 72 miljonit, ravijärjekordade vähendamiseks 55,5 miljonit ning ravimikulude katmiseks 20 miljonit krooni.

Osveti sõnul koguneb haigekassa nõukogu uuesti nädala pärast. Selleks ajaks peab haigekassa juhatus valmistama ette kaks eelnõu: üks neist lisaeelarve kohta üldiselt ning teine meditsiinitöötajate palgatõusuga seotud tervishoiuteenuste piirhinna tõstmise kohta.

Otsuse vastuvõtmine on seni seisnud rahajagaja ja rahataotleja arvutuste erinevuse taga.

Eesti Haiglate Liit tööandja ning kolm meditsiinitöötajate ametiliitu töötajate esindajana taotlevad haigekassalt tervishoiuteenuste piirhindade tõusuks ehk töötajate palgatõusuks 91 miljonit krooni. Haigekassa arvutuste kohaselt piisaks palgatõusuks 72 miljonist kroonist.

Osveti sõnul ei ole haigekassa saanud taotlejatelt endiselt üksikasjalikku arvutust, kuidas selline summa saadakse. Haiglate liidu esimehe Meelis Roosimäe sõnul põhineb 91 miljoni kroonine arvutus sotsiaalministeeriumi arvutustel.

Haiglate liit on töötajate esindajatega sõlminud palgaleppe, mille järgi pärast raha saamist haigekassalt tõuseks tasu arstidel 50, meditsiiniõdedel 25 ja hooldustöötajatel 16 kroonini tunnis.

Haiglate liit ning ametiliidud on palgaläbirääkimisi pidanud aastaid. Läbirääkimised on korduvalt tipnenud riikliku lepitaja juurde jõudmisega.