Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask ütles pressikonverentsil, et nõukogu otsustas küsimuse erakorralise punktina päevakorda võtta.

Vase sõnul kustutas nõukogu kokku 33,28 miljoni krooni eest Ida-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla võlgu, mis pärinevad 1994.-1996. aastast. “Haigekassa juhatuse seisukoht oli selles osas negatiivne, kuid nõukogu juhatuse otsust ei toetanud,” sõnas Vask.

Haigekassa nõukogu esimees sotsiaalminister Siiri Oviir ütles BNS-ile, et võlgade kustutamise tingis olukord, mis polegi seaduse järgi päris reguleeritav ning mille puhul tuleb arvestada eelmist ravikindlustusseadust.

“Haigekassal pole kunagi olnud lubatud anda laene. Oli kinnitatud hinnakiri, milles olid ka kõrgtehnoloogilise aparatuuri hinnad. Kuid nende hind oli tegelikust madalam, sest alles 2001. aastast alates arvestati hinnakirjas ka amortisatsiooni,” rääkis Oviir.

Amortisatsiooniraha eest saavad haiglad korjata raha olemasoleva aparatuuri parandamiseks või uue ostmiseks.

Oviir lisas, et praeguseks on tollal ostetud aparatuur täielikult amortiseerunud ning haiglad ei saa samal ajal maksta vana aparatuuri eest ega osta uut.

“Kui me tahame, et patsient saab kvaliteetset teenust, tuleb teha järeleandmisi,” sõnas minister.

Oviir kinnitas, et seda raha oli nagunii lootusetu kätte saada ning seda polnud kuhugi planeeritud. “See ei olnud eelarves, vaid bilansis,” sõnas ta.

Ta lisas, et ebavõrdset kohtlemist pole olnud ning raha said vaid kolmanda astme haiglad, kus on kõrgtehnoloogiline aparatuur.

Nii on nüüd Oviiri sõnul võlgu veel vaid Tartu ülikooli kliinikum, kes sai raha otse rahandusministeeriumilt. “See on järgmine samm, mis tuleb lahendada,” sõnas minister.

Pressikonverentsil viibinud Lääne-Tallinna keskhaigla juht Peep Põdder ning haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik avaldasid arvamust, et otsus oli õige, sest laenuraha läks vaid patsientide ravile ning spetsiaalsete kõrgtehnoloogiliste seadmete ostmisele, mitte kuhugi mujale.