Paljus on kolm viimast aastat püstolimehe enda ootustele vastanud?

“Juunioride ja täiskasvanute tasemevahe on suur. Kuid olen kogu aeg arenenud, eeskätt väljendub areng suuremas stabiilsuses. Ühekordse hea tulemuse võib ikka teha, aga vaja on püsivat kindlust,” lausub Olesk rahulikult. “Aprillis Rio MK-etapil 21. kohale jõudes lasin praeguste võimete kohaselt.”

Ometi, mailõpu Müncheni etapil tuli leppida 41. kohaga.

“Otsustasime treener Ranno Krustaga riskeerida ja lasketehnikat pisut muuta, aga risk ei õigustanud end. Jätkame vanaviisi. Küllap on tehnika enam-vähem paigas ja küsimus ikka stabiilsuses.”

Kui tähtis see on, et treener täismehel üsna pidevalt kõrval püsib?

“Tundub, et see on kõigile tipplaskuritelegi tähtis. Üksi harjutades ja võisteldes ei märka siginevaid vigu, need kipuvad kiiresti juurduma. Treener seda ei lase, korrigeerib kohe.”

1.-3. juulil osaleb Olesk Eesti meistrivõistlustel. Seejärel läheb kaheks nädalaks Poolasse, kus harjutatakse koos kohalike ja Ukraina tippudega. Riosse lendavad Olesk ja Krusta 9. augustil. Järgmisel päeval peetakse proovivõistlus, ülejärgmisel toimub ametlik treening. Olümpiakiirlaskmise medaleid jagatakse 12.-13. augustil ja juba 16-ndal naaseb Olesk kodumaale.

“Ma pole kuuma ilma inimene, ei taha seal pikalt olla,” sõnab Olesk. “Hea, et meie võistlus toimub konditsioneeritud ruumis ja põhiosa kestab vaid pool tundi.”

Millist olümpiavõistlust võiks 577 silmaga Eesti rekordit valdav mees kordaläinuks pidada?

“Tundub, et tähtede seis on hea, lähen korralikku tulemust tegema. Tase on sedavõrd ühtlane, et kohta on raske pakkuda. Usun, et 575 silma võiks 15 hulka viia, see oleks korralik etteaste. 580 viiks kuue sekka, see oleks super.”

* * *

Kui teave Peeter Oleskile eraldatud olümpiapiletist ajakirjandusse jõudis ja 47-aastane väikepüssilaskur Anžela Voronova järgnenud Müncheni MK-etapil teiseks tuli, algas venekeelsetes portaalides ärev sumin: kas Eesti Laskurliit ja Eesti Olümpiakomitee olid tegelnud rahvuspõhise diskrimineerimisega? Voronova kahtles, ega tema perekonnanimi otsustavaks saanud.

Eesti Laskurliidu peasekretär Meelis Loit selgitab: “Veebruaris, Györi EM-i lõppedes võtsime tõeks, et meie laskurid olümpiakvalifikatsiooni ei läbinud. Otsustasime kasutada võimalust wild cardi ehk lisakoha taotlemiseks. Selleks tuli hiljemalt aprilli lõpuks esitada Rahvusvahelisele Laskespordiliidule ISSF meiepoolses järjestuses kolm laskeala, mille seast ISSF pidi ise sobiva valima. Kuivõrd viimane tähtajaeelne MK-etapp pidi toimuma just Rio de Janeiros, otsustas liidu juhatus: reastame alad vastavalt meie sportlaste sealsele järjestusele. Viiest laskurist oli Rios parim Peeter Olesk ja nii asetasimegi olümpiakiirlaskmise esimesele, naiste väikepüssi standardi ehk Anžela Voronova teisele ja jahilaskurite kaarraja ehk Andrei Inešini kolmandale reale. ISSF kinnitas meile olümpiakiirlaskmise koha. Lihtne, aus ja läbipaistev lugu.”

Voronova esindas Eestit Londoni olümpial, 49-aastane Inešin on käinud olümpial juba viis korda – tõsi, 1992. aastal kuulus ta NSV Liidu riismetest moodustatud Ühendvõistkonda.

* * *

Kindlat favoriiti olümpiakiirlaskmises pole. Maailmatabelit juhib hiinlane Fusheng Zhang, kes on tänavu võitnud Bangkoki ja Müncheni MK-etapi. Teine on Oleskist veel kaks aastat noorem prantslane Jean Quiquampoix ja kolmas 2014. aasta maailmameister Kim Jung Hong Lõuna-Koreast. Rio MK-l sai esikoha eelmine, 2010. aasta maailmameister venelane Aleksei Klimov. Kõrges mängus püsib ka Londonis olümpiakulla teeninud kuubalane Leuris Pupo.

Peeter Olesk on tabelis 45. kohal.