Gunnar Press: 20. veebruar: uisuõhtu Jelena Glebovata

 (3)
Gunnar Pressi raamatu „Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas“ esitlusel
Gunnar PressFoto: Siim Lõvi

Kaks nädalat enne olümpiamängude algust jõudis Eestisse teade, et me ei saa kahevõistluses lubatud nelja olümpiakohta. Rahvusvaheline Suusaliit oli loogikavea teinud, selle heastamiseks Sotši radadele planeeritust rohkem venelasi lasknud ja mõne riigi rivistust kärpinud. Seega oli Eesti meeskondlikule kahevõistlusele kriips peale tõmmatud ja koduse alaliidu otsusel võeti olümpiapilet Kail Piholt.

Ühtlasi sai pöidlahoidjaile selgeks, et 20. veebruar nihkub nende päevade sekka, mil Eesti sportlasi ei pruugi Sotši areenidel ollagi. Selliseid päevi oli neli.

10. veebruaril sõltus Eesti osalus sellest, kas laskesuusamehed on jälitusele pääsenud – jah, nad olid. 15. veebruaril polnud „meie aladest“ kavas midagi peale suure mäe suusahüpete lõppvõistluse – aga Kaarel Nurmsalu kvalifikatsioon oli õnnestunud, korras seegi. 17. veebruari võimalus olnuks mõne naislaskesuusataja pääs 30 ühisstartija hulka – see oli ebareaalne. 20. veebruari esindatus sõltus sellest, kuidas sooritas Jelena Glebova eelmisel õhtul lühikava.

Jaanuarikuistel Euroopa meistrivõistlustel Budapestis oli Glebova lõpuks isikliku tippmargiga seitsmendaks tulnud. Sotšis uisutas ta kramplikult ja särata ning vabakava jääbki esitamata. Lühidalt: Glebova jäi eelviimasele, 29. kohale. Vastaste punktisummad näitavad, et õnnestunuks sõit nagu Budapestis, polnuks edasipääsus kahtlust.
Kanali Viasat Sport Baltic vaatajaid ootab siiski hulk elamusi! Ning järgmisteks päevadeks on Eesti sportlased tagasi.

Seotud lood:

Graatsiad jääl: Madge Syersist tänapäevani, 106 aastat

Naiste üksiksõiduga jõuab Sotšis lõpule viit medaliala hõlmav iluuisutamine, ala, mis on oluliselt vanem kui taliolümpia ise. Nimelt jagati iluuisutamise medaleid juba 1908. aastal Londoni suveolümpial. Õrnema soo esimeseks olümpiavõitjaks krooniti Briti daam Madge Syers.

Kõigi aegade suurimaks uisustaariks loetakse norralanna Sonja Heniet, kes tuli Norra meistriks juba kümneaastasena. Olümpiale jõudis Henie üheteistkümnesena, Chamonix´s 1924. Tol olümpiastardil teenis ta tehnilise meisterlikkusega imetlust, kuid lasi pika kava nüansid sedavõrd meelest, et uisutas väljakuserva isalt järge kätte küsima.

Kolmel järgmisel olümpial polnud Heniele vastast, samuti kümnel MM-il. Alles siis, kevadel 1936 otsustas ta lõplikult filmilinale siirduda ja USA-s oma jäärevüü avada. Mõlemad tegevused õnnestusid („Päikesepaistelise oru serenaad“!), temast sai tähelepanuväärselt rikas naine. Kuuekümnendatel diagnoositi Heniel leukeemia ning ta suri haigushoo tagajärjel Pariisi - Oslo lennukis, olles vaid 57-aastane.

Henie kolmekordset olümpiavõitu pole korranud ükski naisüksiksõitja, ehkki Tenley Albright (USA, 1956), Carol Heiss (USA, 1960), Sjouke Dijkstra (Holland, 1964), Peggy Fleming (USA, 1968), Beatrix Schuba (Austria, 1972), Dorothy Hamill (USA, 1976) tõusid ajastu sümboliteks. Nad kiirustasid kohe pärast olümpiavõitu profijääle.

Seni ainus naisüksiksõidu kahekordne olümpiavõitja on Katarina Witt – võimalik, et temagi alustanuks profiteed Sarajevo kullaga 1984, kuid Saksa DV polnud valutuks lahkumiseks just soodus koht. Nii uisutas Witt end olümpiavõitjaks ka Calgarys 1988 ning liikus siis juba „soojenenud“ kodumaalt USA-sse, kus esines koos teise Calgary kullaomaniku, ameeriklase Brian Boitanoga kaua ühises show´s. Witt käis Lillehammeris 1994 veel olümpiajäädki proovimas, tulles kuni tosin aastat nooremate seas seitsmendaks. Playboy fotograafidele meeldis tema treenitud keha kaua.

Witti järgse ajastu täht oli 155 cm pikk ameeriklanna Tara Lipinski, kes tuli 1997 neljateistkümnesena maailmameistriks. Temast kirjutati kohe raamat, USA ajakiri Ladie´s Home Journal nimetas maailma viieks kõige mõjuvõimsamaks naiseks riigisekretär Madeleine Albrighti, lauljatar Celine Dioni, tennisist Venus Williamsi, teletäht Rosanne´i ja plikatirts Lipinski. Naganos olümpiavõitjaks tulles oli Lipinski 15-aastane, paar kuud noorem kui Sonja Henie Sankt Moritzis 1928.

Viimati, 2010 Vancouveris ületas teisi naisüksiksõitjaid mäekõrguselt Yu Na Kim (Lõuna-Korea). Olümpia järel astus ta aga sammu tagasi, maailmameistriks tulid jaapanlannad Mao Asada ja Miki Ando ning itaallanna Carolina Kostner. Ent 2013. aasta MM-iks oli Korea täht tipus tagasi ning saabus ka Sotši tulvil tahet Henie ja Witti suuri tegusid korrata.

Loe veel

Sotšis juhib pärast lühikava Yu Na Kim, kannul Adelina Sotnikova (Venemaa) ja Carolina Kostner. Kui esikolmik mahub 0,8 punkti sisse, siis vahe järgnevatega on üllatavalt suur. Gracie Gold (USA) on neljas, arvatust rohkem eksinud 15-aastane Julia Lipitskaja (Venemaa) viies ja Ashley Wagner (USA) kuues. Täielikult ebaõnnestunud Mao Asada on 16. kohal.

Oodata võib Norra ja Saksamaa kahevõistlejate ägedat duelli

Kahel eelmisel olümpial meeskondlikus kahevõistluses peremehetsenud austerlaste seekordne täistabamus tähendaks üllatust, sest seni on Sotšis sakslastele ja norralastele selgelt alla jäädud. Austria koondise põlvkonnavahetus ei taha õnnestuda. Nüüd on esindusnelikus 36-aastased Mario Stecher ja Christoph Bieler, 31-ne Bernhard Gruber ning 28-ne pirakas pesamuna Lukas Klapfer. Stecher oli Austria parim juba 1994 Lillehammeris, 16-aastasena. Neli aastat hiljem kuulus tiimi ka Bieler, 2002 lisandus Salt Lake City pronksi teenima Gruber. Kui pärast 2011. aasta MM-võite lahkus kolmekümneviiesena kaua liidrikoormat kandnud Felix Gottwald, tuli Klapferi kord, aga sähvatust pole näha.

Norra paneb (hüppejärjestuses) välja Magnus Moani (seni Sotšis hõbe), Magnus Krogi (pronks), Jørgen Graabaki (kuld) ja Håvard Klemetseni (9. koht). Saksamaa saadab vastu Fabian Riessle (pronks), Björn Kiecheiseni (4. koht), Johannes Rydzeki (6. koht) ja Eric Frenzeli (kuld). Palju sõltub sellest, kuidas esimese võistluse võitnud ja siis haigestunud Frenzel kosub.
Hea võimalus kõrgelt mängida oli Jaapanil, ent Taihei Kato, 2009. aasta meeskondlik MM-kuld, murdis suurmäega individuaalvõistluse raskes kukkumises käsivarre. Arvata võib, et Jaapani osaks jääb pronksilahing Austria, Prantsusmaa ja Tšehhiga.

Nõrganärviliste päevaports: hullud vigurid nii krossis kui ka rennis

Vigursuusatajate kahest 20. veebruari etendusest toimub hommikul meeste kross. Vancouveri olümpial, kus ala debüteeris, võitis 195 cm pikkune šveitslane Michael Schmid. Sealtpeale on ta liikunud kehvas rütmis – mäenõlvadel kukkudes ning haiglates kord üht, kord teist põlve lõigata lastes. Sotši eel aga jõudis Schmid taas ühe MK-etapi esikolmikusse.

Eelmisel olümpial hõbeda saanud austerlane Andreas Matt, Schmidist kolm sentimeetrit lühem, on vaheaastail korra MM-pjedestaalil käinud ning seisab praeguses MK-tabelis Victor Öhling-Norbergi (Rootsi) ja David Duncani (Kanada) järel kolmandal real.

Tasemel on püsinud Vancouveri finaalis kukkunud Christopher Del Bosco, värvikas kuju vigursuusatajate niigi kirevas seltskonnas. Ta sattus noorpõlves alkoholi- ja uimastisõltuvusse ning USA alaliit võttis talt meistritiitlid. Kui Del Bosco kraavist leiti, purupurjus ja kael vigastatud, saatis õde ta võõrutusravile. Ravi oli edukas, kuid USA koondis ei tahtnud oma vigursuusatajast enam kuuldagi. Kanada tahtis aga küll ning mees, kelle isal on sealne kodakondsus, vahetaski lippu ja vastas usaldajatele tegudega. Del Bosco võitis 2010 ja 2012 Aspeni X-mängud, 2011 tõusis maailmameistriks. Sel aastal kihutas ta 31-aastasena esikohale MK-etapil Val Thorensis.
Aujärjel seisva maailmameistrina saabus olümpiale prantslane Jean-Frederic Chapuis, kes tänavu oli eelmises lauses märgitud Val Thorensis kolmas.

20. veebruari õhtupoolikul tasub hoolega vaadata uut olümpiaala, vigursuusatajate rennisõitu. Nimelt pole võimatu, et Kelly Sildaru järgmisel olümpial sellelgi – või vaid sellel! – alal kaasa teeb. Igatahes jõudis pisike piiga veebruari hakul, seega veel 11-aastasena ka rennisõidus kauni tulemuseni – ta sai Canada Open Touril kohaliku suusataja Cassandra Sharpe´i järel teise koha. Viigem end siis rennisõiduga pisut kurssi!

Maailmameistriks on lähiminevikus kroonitud šveitslanna Virginie Favre (2009, 2013) ja kanadalanna Rosalind Groenewoud (2011). Groenewoud on jõudnud X-mängude pjedestaalile viis aastat järjest. Kahel viimasel korral, ka neli nädalat tagasi, edestas teda ameeriklanna Maddie Bowman.

Naiste jäähokis mängitakse medalitele, finaalis Kanada ja USA

Naiste jäähokiturniir saab täna läbi. Kell 14 mängivad Rootsi ja Šveits pronksile ning kell 19 Kanada ja USA kullale.

Kuivõrd Šveits kaotas alagrupis Soomele ja Rootsi võitis veerandfinaalis sedasama Soomet, võiks rootslannad juba viisakalt pjedestaalile paluda. Aga ei midagi sellist! Šveits oli Soome ees kapituleerunud alles lisaajal ning Rootsi - Soome lahingu seis püsis veel mõni minut enne lõppu viigis.

Ka finaaliks pole mõtet midagi ennustada. Kullatahtjate omavaheline alagrupimäng lõppes küll Kanada võiduga ja see annab kerge moraalse eelise, kuid viimane kolmandik oli alanud USA eduseisus.

Kanada on kolmel viimasel olümpial triumfeerinud, samas on USA teeninud viielt viimaselt MM-ilt neli kulda.

Kanada staar, Naganost 1998 hõbeda saanud ja edaspidi kuldse olümpiatee läbinud Hayley Wickenheiser on endiselt terav – poolfinaalis sai ta kirja kaks söödupunkti.

USA poolel mängivad toredad kaksikõed, 24 aastat vanad ja 168 cm pikad Monique ja Jocelyne Lamoreux. Nende isa oli hokimees, tõstis tüdrukud uiskudele teisel ja andis hokikepi kätte viiendal eluaastal – samuti talitas ta nelja pojaga, kes nüüd mängivad eri liigades. Monique ja Joselyne jõudsid USA koondisse sügisel 2006, olid siis 17-aastased pesamunad. Nüüdseks on neil, Põhja-Dakota ülikooli ründemängijail, käes kõik auhinnad peale olümpiakulla.

Sotšis on Monique visanud kolm väravat, kõik Joselyne´i söödust. „Meil on lihtne koos mängida, kumbki ju teab, mis teine teeb,“ sõnab Joselyne. Suurt pealtvaatajaelamust nad Sotšist ei saa, sest mõlema lemmikmängija Henrik Zetterberg pole jääl. Detroit Red Wingsi kapten, ka Rootsi olümpiakoondise kapteniks nimetatud Zetterberg jõudis turniiri avamängus tšehhidele isegi värava visata, ent jäi siis seljavigastusega edasisest kõrvale.

Curling´us jagavad kulla kanadalannad ja rootslannad

Naiste curling´u finaalis kohtuvad 20. veebruari pärastlõunal Kanada ja Rootsi. Poolfinaalis alistas esimene Suurbritannia 6:4 ja teine Šveitsi 7:5.

Samad naiskonnad olid vastamisi nelja aasta taguses kullalahingus, siis võitis Rootsi üle noatera 7:6. Ühtki Vancouveris mänginut kummagi finalisti koosseisus pole. Rootslannad, muide, olid turniiri parimad juba Torinos 2006.

Pronksimäng Suurbritannia ja Šveitsi daamide vahel algab 10.30. Šveitslannade naiskonda kuulub 42-aastane Mirjam Ott, 2002. ja 2006. aasta hõbe ning Vancouveri poolfinalist.

Viasat Sport Baltic edastab finaalmängu salvestuse kell 23.40.

Kõik Gunnar Pressi päeva eelvaated ilmuvad ka VIASAT-i olümpia erilehel.