Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgens ütles teisipäeval BNS-ile, et möödunud nädalal registreeriti Eestis ametlikult 3539 ülemiste hingamisteede ägeda viirusnakkuse haigusjuhtu.

Möödunud aastal samal ajal oli neid 4714, ülemöödunud aastal 4152 ning 1999. aastal 5410.

Terve septembri jooksul registreeriti haigusjuhtumeid 14.852. Möödunud aasta septembris haigestus ametlikel andmetel 17.459 inimest.

Selle aasta esimese üheksa kuu jooksul on arstid diagnoosinud ülemiste hingamisteede ägeda viirusnakkuse 151.025 inimesel. Möödunud aastal sama ajavahemiku jooksul põdes samu haigusi 185.643 inimest.

Jürgensi sõnul on jutud viiruste tulekust ja võimendumisest rahva seas tavalised igal sügisel, sest ilmade külmenemisel hakkavad inimesed külmetuse ja haigestumise sümptomitele enam tähelepanu pöörama.

Jürgens ütles, et möödunud nädalal ametlikult haigestunutest on gripp diagnoositud vaid 17 inimesel. Enamasti on tegu paragripiga. Levinud on ka adenoviirus.

Tervisekaitseinspektsioon õpetab tegema paragripi ja gripi vahel vahet selle järgi, et paragripp algab kõigepealt valusa kurguga, millele tavaliselt järgnevad nohu ning haukuv köha. Gripile on iseloomulik kohe alguses kõrge palavik ning lihasevalu.

Paragripp, mille vastu pole eriravimeid, ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat kauem. Gripp on veel tõsisem haigus, kuna võib tüsistustena tuua kaasa kopsupõletiku, neeruvaagna põletiku või krooniliste haiguste ägenemise.

Adenoviiruse sümptomid võivad olla teiste hingamisteede haigustega sarnased, kuid selle nakkusega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.

Tugev, kohati astmaatiliste nähtustega köha on RS-viiruse sümptom.