Galeta ja kergejõustikuliidu tüli tegelik põhjus – 1500 eurot
„Tohoh!” imestas 35-aastane Kristo Galeta, kui kuulis, et norralasest semu Marcus Thomsen sõidab Berliini EM-ile. Norm 19.90 jäi mõlemale kättesaamatuks, kuid eestlasel jäi puudu üksnes kolm sentimeetrit, norralasel 20. Miks sai wildcard’i Thomsen, mitte Galeta? Ta hakkas uurima.
Selgus, et põhjus on proosaline: Eesti kergejõustikuliidu juhatus otsustas pühapäevasel koosolekul talle seda mitte taotleda. „Minu jaoks on see täiesti uskumatu! Olen aastaid töö kõrvalt harjutanud ja võitlesin selle võimaluse välja. Olen nii pettunud! Kuidas on selline asi üldse võimalik?” ahastas küpses eas elu parimasse vormi tõusnud atleet, kes oleks vastavalt reeglitele nagunii kõik kulud oma taskust maksnud.
Koondise juht Kristel Berendsen selgitas, et see on suvel kahelt Balti matšilt puudumise tagajärg. „See on ebaõiglane ja otsitud põhjus! Puhas kius!” vastas Galeta. Tegelikult olla tüli alguse saanud märksa varem.
Oli otsus. Ei olnud! Ikka vist oli
Lumepall hakkas veerema talvel, kui Galeta kuulis, et talle määrati laagritoetuseks 1000 eurot ja treenerile 500. Kui aga Galeta ja odaviskaja Risto Mätas Euroopa talvistel heitjate karikavõistlustel põrusid (Galeta tõukas 18.14, Mätas 73.40), olla mõlema puhul otsust muudetud. Nii vähemalt väidab sportlane.
„Sooja oli kuus kraadi ja sadas. Miks ma ei tõuganud kaugele? Tegin esimesel katsel kubemelihasele liiga ja teadsin, et kolme nädala pärast sõidan USA-sse laagrisse. Ma ei julgenud riskima hakata. Tegelikult ei oleks ma pidanud seal üldse võistlema. Tahtsin ise minna, maksin veel poole reisirahast,” meenutas Galeta. „Kui ma poleks võistelnud, poleks mingit probleemi üldse tekkinud.”
„Ei, mingit otsust ei ole ringi tehtud! Sellist otsust pole olnudki,” kinnitab omakorda üliemotsionaalne Berendsen, et Galeta sai asjast valesti aru. „Alarühma vanemtreeneri Ants Kiisa kaudu lekkis see info välja. Tegu oli tööversiooniga. Mitte ainult Galeta ja Mätase, vaid ka mitme teise sportlase puhul võeti otsus vastu lõpuks klausliga, et laagritoetus makstakse välja tagantjärele, kui nad täidavad EM-i normi.”
Oli siis otsus või ei olnud? Küsime Kiisalt. Tema sõnul oli siiski toetus iseenesest kinnitatud ja pärast karikavõistlusi läks see läbivaatamisele. „Sealt hakkas üks riid pihta. Kui Kristo tõukas 19.87, tegin ettepaneku talle laagritoetus ära maksta. Mätase puhul oli mittemaksmine õige, sest ta lõpetaski karjääri. Juhatus oli siiski seda meelt, et las mees täidab normi,” lausus Kiisa.
Kolm sentimeetrit.
Täpselt niipalju jäigi tulutult normi jahtinud Galetal EM-ist ja laagritoetusest lõpuks puudu. Mehe hoog oli iseenesest hea. Gustav Sule mälestusvõistlustel lennutas ta raudmuna ka Heino Silla Eesti rekordist 20.53 kaugemale, kuid ei jäänud ringi püsima. Katsel oli pikkust koguni 20.98 (võrdluseks: Euroopas on tänavu üle 21 meetri tõuganud ainult seitse meest). Galeta oli normile lähedal ka vahetult enne tähtaega toimunud Eesti meistrivõistlustel. Soojendusel maandus kuul 20 meetri taha, võistlustel läks kirja 19.74.
Galeta, kellele ei mahtunud hinge laagrirahast ilmajäämine, loobus heitjate ja ka kogu koondise Balti matšidest. Tema sõnul oli tal võistluskavas varem kokku lepitud jõuproov Soomes, üheks argumendiks ka lahe taga makstav auhinnaraha.
Miks omavahel asju sirgeks ei räägitud?
Kui Galeta Berendsenilt uuris, miks wildcard temast mööda läks, sai ta viisaka ja formaalse kirjaliku vastuse, et on rikkunud koondise komplekteerimise reeglite punkti 2.3 alapunkti 5: „Kui koondisesse arvatud sportlane keeldub/loobub võistlemisest muul kui tõendatavalt tervislikul või üldharidus- või kõrgkooli õppetööst osavõtu põhjusel, on alaliidu juhatusel õigus keelduda sportlase edasisest arvamisest Eesti koondisesse.”
„See on otsitud põhjus,” leiab Galeta. „Pealegi ei saa ma alaliidult sentigi ja mul puudub nendega praegu igasugune leping.”
Berendseni sõnul ongi see alaliidu uus range joon – kes koondist ei aita, see ärgu oodaku, et teda aidatakse. „See on aus teiste vastu. Kuidas Magnus Kirt ja Gerd Kanter leiavad alati aega Eesti eest võistelda?” esitas Berendsen retoorilise küsimuse.
Miks on asi nii kaugele jõudnud? Kas sportlasega arutati, et tema reeglitevastane käitumine toob kaasa sellise karistuse? „Mingit hoiatust ei olnud. Kiisa küsis, kas võistlen. Vastasin, et samal ajal on Soomes võistlus. Ta ütles okei, rohkem juttu polnud,” meenutas Galeta.
„Mina ei hakka kedagi piitsa ja präänikuga ähvardama. Kodulehel on kõik reeglid kirjas ja tundub, et ta on neid lugenud,” kostis küsimuse peale Berendsen, kelle sõnul sai juhatuses kaalukeeleks Galeta pakkumine, et ta võistleb Balti matšil juhul, kui mainitud 1500 eurot ära makstakse. „Juhatus otsustas, et ei allu sellisele manipuleerimisele.”
„Ega ta pole 10-aastane poisike, vaid 35-aastane mees,” toetas Berendseni ka Kiisa. „Ta teab, millised reeglid on kokku lepitud. Kui tema ei taha koondist aidata, ei saa ta oodata, et teda tahetakse aidata ja igale poole välja viiakse. Ta pole kunagi ühtegi normi täitnud, v.a kunagi odaviskes, ometi on käinud kahel EM-il. Ei saa öelda, et alaliit teda regulaarselt kiusab.”
Galeta arvab, et kogu asja taga võis olla osalt just Kiisa: „Ilmselt on ta pettunud, et ma tema treeningugrupist ära läksin.”
Heitesusse ta pettumuse ja solvumise pärast keldrisse viia ei kavatse, vaid jätkab oma eesmärkide jahtimist valusa kogemuse kiuste edasi. „Enne ei tahaks lõpetada, kui Eesti rekordist jagu saan. Ja olümpial tahan ka ära käia. Siis olen mingid asjad enda jaoks saavutanud,” sõnas Galeta.
***
Wildcard’iga pääsevad EM-ile kõrgushüppaja Eleriin Haas ja kolmikhüppaja Merilyn Uudmäe.
