FOTOD: Tipptegijad arutasid seminaril Eesti spordi tuleviku üle
Arutelul, mida nimetati seminar 5 plussiks, rääkisid Gerd Kanter, Jaak Mae, Mati Alaver, Raul Rebane ja ERGO juhatuse liige Marek Zacek.
GALERII:
Pildilink on SIIN:
Lisaks kirjutas ERGO alla koostöölepingu Gerd Kanteriga, aitamaks kaasa esiheitja ettevalmistumisele 2012. aasta olümpiamängudeks.
Gerd Kanter pidas seminaril kõneldes oluliseks professionaalse spordi infosüsteemi loomist.
"Eestis on olemas kogu elanikkonnale mõeldud spordimeedia, kuid puudus on võimalusest, et eri valdkondade professionaalsed treenerid, teadlased ja sportlased saaksid huvipakkuvat infot ja mõtteid vahetada. Aga miks ka mitte spordihuvilised," rääkis ta.
"Nende teemade vastu meedia reeglina huvi ei tunne, sest sihtgrupp on liiga väike. Sisulisi spordiartikleid, kasvõi näiteks treeneritööst või spordist üldse ei ole kuskilt eriti lugeda, vähemalt eesti keeles mitte. Paljudel treeneritel ja teaduritel aga lood seisavad sahtlites. Tegemist võiks olla internetikeskkonnaga, mis võiks paikneda näiteks Olümpiakomitee leheküljel," arvas olümpiavõitja.
Laste ja noortespordi finantseerimissüsteemi muutmise vajadust rõhutas aga suusataja Jaak Mae. "Täna oleme olukorras, kus kohalikelt omavalitsustelt on võetud ära spordi rahastamise kohustus. Kui kohustust ei ole, siis on kerge tulema otsus, et ei finantseeri ja raha läheb nendesse valdkondadesse, kus on arendamiskohustus. See toob aja jooksul vältimatult kaasa spordi kandepinna ahenemise."
"On vaja ennistada laste- ja noortespordi toetus ja teha seda süsteemselt, mitte omavalitsuste vabatahtlikkuse alusel," arvas Mae.
Suusatreener Mati Alaveri hinnangul tuleb tõsta treenerite kvalifikatsiooni ja motivatsiooni. "Eesti spordi teema nr 1 on treenerite koolitus, kui me tahame luua eeldusi medalivõitudeks.
"Selleks tuleb suurendada riiklikku koolitustellimust treenerite ettevalmistamiseks vähemalt 30ni bakalaureuseõppes ja 20ni magistriõppes. Tõsta üliõpilaskoha baasmaksumust, suurendades nn kalliduse koefitsienti 2,0lt 3,0ni. Treenerite staatus Eestis ei ole piisav. Üldhariduskooli õpetajatega samaväärne staatus kindlustab treeneritele stabiilsema elu ja kindlama tuleviku. Alaliidud ja EOK peaksid tegema aktiivsemat koostööd neile kaadri koolitajatega, see tähendab ülikoolidega," selgitas ta.
Meediaspetsialist Raul Rebane rääkis seminaril talendiotsingu süsteemi täiustamisest.
"Olen veendunud, et ainult süsteemist ei piisa medalite võitmiseks, selleks on vaja üles leida ebatavalised talendid ja neid siis edasi viia," märkis Rebane.
"Eesti demograafilised protsessid viivad varsti olukorrani, kus spordile pühendunute hulk väheneb järsult ja sellega koos võimalused tippsportlaste tekkeks. Ettepanek on mitte oodata, et noored jõuavad süsteemi toel tipptasemel treenerite ja manageride juurde, vaid minna ise neid otsima. Luua Eestis kogenud treeneritest talendiotsijate grupp, kes "kammiksid koole" ja esitaksid ettepanekuid nende laste ja noorte suhtes, keda kindlasti oleks vaja aidata teel tippu," lausus ta.
"Selle otsuse tegemiseks oleks vaja riskijulgust ja kannatust, sest tulemused ei tuleks kohe, see nõuaks palju aega. Samuti eeldab see iga talendi jaoks toetava süsteemi loomist rätsepaülikonnana," nentis Rebane lõpetuseks.
ERGO juhatuse liikme Marek Začeki väitel eeldab erakapitali tõhusam kaasamine soodustusi sihtotstarbeliste sporditoetuste tegemiseks. "Laiem eesmärk on tuua lisaraha spordi juurde, sest riik niikuinii ei jõua kõike vajalikku finantseerida. Näiteks nõuab talendiotsing ja - arendamine täiendavat finantstoetust, milleks riigil raha ei ole."
"Erakapital võiks olla abiks spordi „riskifondi“ loomisel, millesse laekuvaid investeeringuid kasutataks talentide arendamiseks. Hetkel olemasolev maksusüsteem piirab finantseerimist. Samas võiks eraettevõtluse stiimulite süsteemis võiks olla teatud sporditoetuste kas maksuvabastus või teatud soodustuste tegemine," tegi ta ettepaneku.
