FOTOD: Nikolai Novosjolov tegi Pariisis Eesti vehklemise ajalugu

Haapsalust pärit Nikolai Novosjolov on esimene Eesti meesvehkleja, kes tulnud individuaalseks maailmameistriks. Naiste hulgas on korra selline temp tehtud. 1993. aastal võitis MM-kulla, toona sini-must-valge all võistelnud, hilisem Venemaa koondislane Oksana Jermakova.

1908. aastal alguse saanud Eesti vehklemisspordil on suurtulemusi ette näidata erinevatelt ajajärkudelt.

Nõukogude perioodil tuli Svetlana Tširkova-Lozovaja kahekordseks võistkondlikuks olümpiavõitjaks floretis (1968, 1972), võistkondliku pronksmedali epees on olümpialt saanud Georgi Zažitski (1972) ja Vladimir Reznitšenko (1988). Maailmameistrivõistlustelt said NSV Liidu koondises võistkonnavõistluste kuldmedali Georgi Zažitski (1969), Svetlana Tširkova-Lozovaja (1970, 1971), Toomas Hint (1981), Vladimir Reznitšenko (1987) ja Kaido Kaaberma (1991). Individuaalselt pärjati Svetlana Tširkova-Lozovaja 1969. aastal pronksmedaliga.

Taasiseseisvunud Eesti päevil pole epeevehklemise koolkond olümpiamängudelt medalit võitnud, kuid Kaido Kaaberma on sellele korra väga lähedale jõudnud, olles 1992. aastal Barcelonas neljas.

Maailmameistrivõistlustel tuli Oksana Jermakova 1991. aastal pronksmedalile ja 1993. aastal kullale, Marika Võru 2005. aastal hõbedale, Irina Embrich 2006. aastal hõbedale ja aasta hiljem pronksile. Meestest on individuaalse pronksi välja vehelnud Kaaberma (1999) ja Sven Järve (2006). Meeskondlikult saadi 2001. aastal MMilt hõbemedalid. Naiskond oli 1995. aastal pronksil ja 2002. aastal hõbedal.

Novosjolovi teekonnast MM-kullani LOE SIIT!

Vaata Nikolai Novosjolovi triumfihetki Pariisi maailmameistrivõistlustel: