FOTOD: Eestlane ajaloolisel mängul MMil: ühel hetkel algas šokk, seejärel kaklused

Kindlasti elas MM-i poolfinaalis toimunud šokk-lahingule kaasa mitmeid eestlasi, nii koha peal kui teleekraanide vahendusel. Delfil õnnestus ühendust saada ühe jalgpallihuvilisega, kes nägi kõike toimuvat oma silmaga koha peal.

"Staadionile suunduvad Brasiilia fännid olid enne kohtumise algust väga üksmeelsed ja rõõmsad. Lauldi ühiselt, skandeeriti ja teel staadionile jagati Neymari näopildiga maske, mida pea keegi Brasiilia fännidest ei jätnud võtmata.

Kollaseid ja veidi ka siniseid särke oli kõikjal, kindlasti polnud kõik kohalikud, aga saksa poolehoidjaid paistas vähem kui Brasiilia koondise harvakasutatavat sinist vormi.

Tundus, et kõik olid kindlad, kuidas mäng lõppema peab, skandeerimine ning ühislaul jätkus mängueelsel staadionil ja ka mängu algusminutitel väga üksmeelselt.

Tuleb tunnistada, et päris mitu tribüüniosa ehk tuhandeid fänne skandeeris ja laulis ka Saksa hümni ajal vahele, mida oli veidi ebamugav kuulata. Loomulikult olid Saksa fännide mõnetuhandesed grupid vähemuses, aga selline käitumine ei tee au kellelegi. Sai täheldada, et seda taunisid ka mitmed brasiillased.

Siis algas šokk, mille tagajärgi näeme-kuuleme uudistes veel pikalt.

Edasine jõudis ilmselt igale staadionil viibijale erinevalt kohale.

Kui peale esimest sakslaste väravat olid brasside fännid ikka enamasti üksmeelsed, siis peale teist algasid juba erinevad protsessid.

Üksmeelset skandeerimist ega laulu enam üles ei saadud, ilmselt haaras erinevaid inimesi erinev tunne, sest paarike kõrvalistmetel üritas "Brasil! Brasil! Brasil!" hõigates enda meeleolu säilitada, aga paar rida edasi toimus esimene kaklus kollasärkide vahel, mõni minut hiljem lahutasid turvamehed juba järgmist.

Rahvas hakkas ühekaupa lahkuma juba peale kahte väravat...liiga suurt lahkumist ei toimunud, aga pisitasa siiski jäi kohti tühjaks.

Sakslaste eduväravate arvu suurenedes muutus enamuse pealtvaatajate meelsus pidevalt. Mingi hetk haaras massi äng, siis pahameel sakslaste vastu, aga värav värava järel tundus, et meeleolu kaldus oma võistkonna vastu.

7. värava peale tõusis juba suur osa Brasiilia publikust püsti ja plaksutas sakslastele üsna üksmeelselt.

Vilistati Fredi vahetusse minemisel ning vilet lasti ka oma võistkonna rünnakutele paar korda.

Rüselusi tekkis kogu teise poolaja käigus siin ja seal, väikest viisi tuli muremõte, et mis linnas peale mängu juhtuma hakkab, aga hiljem tundus siiski, et üldiselt olid inimesed rahulikud, kuigi oma meeleolu siiski veidi avaldati.

Igal pool oli pisarates inimesi, nii üksi kui mitmekesi, paljud lihtsalt tammusid nõutult jalalt jalale. Kui seda teevad sajad ja tuhanded inimesed, on see ikka kaunis nukker vaatepilt, aga sakslastele siin midagi ette heita küll polnud. Nemad tegid oma tööd, sellest tundusid lõpuks enamus aru saavat.

Siin-seal räägiti juba 3. koha mängust kui "copa americast" ning hõiguti erinevaid etteheiteid treener Scolari aadressil.

Saksa poolehoidjatel paluti küll jääda peale mängu kuni edasiste korraldusteni staadionile. Seda palvet korrati saksa-, inglise- ja portugali keeles mitu korda.

Eestist küsiti, et kas turvakaalutlustel oli meil ikka kollane särk seljas. Tõe huvides tuleb tunnistada, et ei olnud, polnud seljas ka saksa vormi. Läksime vaatama head mängu, mitte konkreetsele tiimile kaasa elama ja hea mängu saime.

Ükskõik, milline vastane tuleb Brasiiliale 3. koha mänguks, saab see olema neile väga eriline katsumus."