Noole sõnul ei oska ta täpselt öelda, mis Uibo altmineku põhjuseks olla võis. "Ei oskagi täpselt öelda. Viimast katset ma telepildist nägin, tundus, et ta ei ole tegelikult nii superkonditsioonis ka. 100 meetrit ja kaugushüpe olid pisut lahjad, ehk läks ta kuulis siis üle paristama. Nii telepildist tundus," rääkis Nool.

Kui enne olümpiat rääkisid Uibo lähedal olnud inimesed, et noormees on elu vormis, siis Noole sõnul talle päris nii ei tundunud.

"Tundub, et ta ei ole võib-olla kõige paremas vormis. Igal treeneril ja igal sportlasel on muidugi oma nägemus, aga ma arvan, et ikka oleks võinud ka varem natuke kas või üksikalasid proovida. Üks asi on asju trennis teha, teine võistlustel," viitas Nool tõsiasjale, et 23-aastane Uibo tegi olümpiaeelsel perioodil väga vähe võistlusi.

"Esimese kolme plahvatusala järgi pole ta nii suurepärases vormis. Kõrgushüpet ta tunnetab ja seda tegi ta hästi."

Erki Nool

Rohkem äärmussituatsioone trennis

Kogenud Noolel tuli enda karjääri jooksul mitmel korral tiitlivõistlustel ette üksikaladel nulli saamisi. Sarnaselt Uibole sai ka tema oma esimesel olümpial 1992. aastal Barcelonas nulli, seda aga odaviskes.

"Ma ei oska öelda, kas neid väga võrrelda saab. Minul oli Barcelona esimene tiitlivõistlus ja mul polnud staadionil kohal treenerit ega tänapäevases mõttes isegi taustajõude. Teadmatus ja oskamatus, läksin panema - minul ei saaks öelda, et tegu oli närvipingega. Ma lihtsalt ei osanud toona korrektselt staadionil käituda, polnud kõrval inimest, kes kõrvalt aitaks," meenutas Nool 24 aasta taguseid sündmusi.

"Seal ei ole mingit vahet, kas saad nulli suurel võistlusel või mujal. Kui soov on võita, siis peab lihtsalt järgmiseks võistluseks keskenduma. Ega Uibo kuulitõuke pärast ka ju elu kokku ei varise, nüüd peab lihtsalt tegema mõningaid korrektuure trennis, tuleb ennast rohkem ka treeningutel äärmussituatsioonidesse panna," selgitas Nool.

"See on tegelikult minu soovitus kõikidele sportlastele - trennis tuleb rohkem tekitada ekstreemsituatsioone. Niimoodi, et sul ongi üks katse, et korralik tulemus kirja saada. Sellega saab vähendada ebaõnnestumise võimalust. Seda võib nimetada ka kogemuseks, eks Uibo on veel noor ka."

Olümpiavõitja tõi paralleeli ka Eesti kergejõustikutähe Gerd Kanteriga, keda samuti karjääri alguses põrumised kimbutasid. "Mäletame ju, et ka Gerd Kanteri ümber oli tema karjääri esimestel aastatel suurvõistlustel ebaõnnestuja oreool - muidu heitis küll häid tulemusi, aga tiitlivõistlustel ebaõnnestus. Praegu aga on ta ju üks Eesti parimaid sportlasi läbi ajaloo."