"Ta ei olnud suurkuju ja autoriteet mitte ainult meile, vaid ka rahvusvahelises olümpialiikumises tunnustati kuni viimase ajani Arnold Greeni tegemisi väga kõrgelt. Erinevatel ROK´i egiidi all toimunud kokkusaamistel pea alati küsiti tema kohta ning meenutati hea sõnaga," annab Siimann aimu Greeni auväärsest positsioonist maailma ühes mõjuvõimsamas spordiorganisatsioonis.

2001. aastal omistati Arnold Greenile Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) kõrgeim autasu Olümpiaorden. Baltikumis nii kõrge tunnustuse pälvinud sporditegelast rohkem pole. 1980. aasta Moskva olümpiamängudest tundis Green isiklikult kauaaegset ROK´i presidenti Juan Antonio Samaranchi.

"Eesti kultuuri- ja spordirahvas võis alati julgelt minna Arnold Greeni jutule, sest ta mõistis nende soove ja püüdlusi. Arnold Green oli üdini spordimees, kes veel mõne aasta eest külastas sportlikke suurüritusi, kui vähegi tervis lubas. Tema suureks tööks olümpialiikumise taastamise ja Moskva olümpia purjeregati Tallinnasse toomise kõrval tuleb kindlasti lugeda Kääriku spordibaasi rajamist," mainis Siimann.

Esmaspäeval, 7. novembril avatakse Eesti Olümpiakomitee ruumides kaastunderaamat. Teeneka sporditegelase ja riigimehe ärasaatmine leiab aset 10. novembril.

Arnold Green (30. august 1920 – 4. november 2011)

Eesti Olümpiakomitee teatab sügava kurbusega, et täna, 4. novembril, suri 92. eluaastal Eesti olümpialiikumise taastaja ja EOK president aastatel 1989-1997 Arnold Green. Silmapaistva organisaatorina juhtis ta 1960-1966 Eesti NSV Maadlusföderatsiooni, 1985-1991 Eesti NSV Suusaspordiföderatsiooni ja 1991-1993 Eesti Suusaliitu.
Arnold Green oli 1980. aasta Moskva olümpiamängude organiseerimiskomitee aseesimees.

2001. aastal autasustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Arnold Greeni eriliste teenete eest Olümpiaordeniga. Aastast 2002 oli Arnold Green EOK aupresident.

A. Green töötas aastatel 1953-1984 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjana, 1958-1960 oli ta Eesti NSV haridusminister ja 1962-1990 Eesti NSV välisminister.