Eestlase avastus võimaldab kasvatada veresooni

Tartu teadlase Mart Ustavi leiutatud geenivektortehnoloogia, mis on näidanud edumärke HIV-vaktsiini puhul, võib osutuda tõhusaks ka kardiokirurgias, kus avaneb võimalus toota inimese enda rakkudest veresooneproteese.

Tartus Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech laboris on valmis esimesed geenitehnoloogial põhinevad veresooneproteesid, mille loomkatsed peaks algama veel sel aastal, kirjutas Postimees.

Uudne tehnoloogia kasutab veresoone asendamisel plastikvõrgust veresooneproteesi, mis on kaetud plasmiidsete DNA molekulidega. Piltlikult pannakse veresoone vahele tükike plastvõrku ja geenitehnoloogiliselt mõjutatud rakud kasvatavad selle ümber uue veresoonekoe.

Uudne tehnoloogia oleks päästvaks lahenduseks haigetele, keda lupjunud veresoonte ummistuse tõttu on tabanud südame- või ajuinfarkt või ummistunud jalaarterite tõttu ähvardab jalgade amputeerimine.