Eestit painavad soolenakkused

 (8)

Eestis on soolenakkushaigustesse haigestumine mitu korda suurem kui Soomes või Rootsis, tervisekaitseinspektsiooni hinnangul näitab see, et tarbijani jõudev toit pole Eestis alati ohutu.

Tänavu 11 kuuga registreeriti Eestis ligi 3000 toiduga seotud haigusjuhtu. 1998. aastal oli Eestis 3326 toiduga seotud haigestumist, 1999. aastal 3563, 2000. aastal 3946, ütles ETAle tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens. Näiteks salmonelloosi on tänavu 11 kuuga registreeritud 295 korral, eelmise aasta jooksul 556, düsenteeriat on tänavu 11 kuuga olnud 352 inimesel, mullu kogu aastaga 195-l.

Toiduseadus nõuab, et alates 1. jaanuarist tagaks iga toidukäitleja tema kaudu tarbijani jõudva toidu ohutuse — kõigile toidukäitlejatele (s.h toitu valmistavatele ja toitu müüvatele ettevõtetele) hakkab kehtima enesekontrolli kohustus.

Rakendatava enesekontrollisüsteemi peab käitleja kooskõlastama kohalikus tervisekaitsetalituses. Enesekontrollisüsteemis määrab käitleja kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid ehk kriitilised punktid (näiteks kaupluses toidukauba vastuvõtt, hoiustamine, müümine jne), selgitas Jürgens.

Kriitilisi punkte tuleb kontrollida ja kontrolli tulemused registreerida. Käitlejal tuleb enesekontrolli käigus tagada veel muudki, näiteks jäätmete õige kogumine ja äravedamine, töötajate hügieeninõuetest kinnipidamine, kahjurite tõrje jne.

Tõhusat ja toimivat käitlejapoolset enesekontrolli on vaja eelkõige selleks, et tarbijateni jõudev toit oleks tervisele ohutu, kinnitas Jürgens.

Toiduga seotud haiguste sagedase esinemise põhjuseks peab tervisekaitseinspektsioon toiduhügieeninõuete mittetäitmist, toidukaupade realiseerimisaegadest mittekinnipidamist ja riknenud kaupade müümist, vee halba kvaliteeti, toidutoorme ja valmistoitude kvaliteedi ning terviseohutuse ebapiisavat laboratoorset kontroll jne.

Enesekontrolli süsteemi tõhusaks toimimiseks peavad käitlemisettevõtte juhtkonnal ja enesekontrolli eest vastutaval töötajal olema piisavad teadmised toiduhügieeni põhimõtetest ning kogemused ohtude hindamiseks ja ohu korral asjakohaste meetmete võtmiseks. Enesekontrolli juurutamisega (koos vajaliku tervisekaitse-poolse kooskõlastusega) on juba hakkama saanud paljude maakohtade toitlustajad ja toidukaupade müüjad, kes on seda süsteemi ka kiitnud kui tõhusat abi oma töös, ütles Jürgens.

Paraku on Tallinnas ja ka teistes suuremates linnades seis halvem — tervisekaitsetalitusse on kooskõlastamiseks toodud üsna vähe enesekontrolliga seonduvaid materjale ja neistki on paljud lastud mõnes erafirmas koostada. Kuid see on Jürgensi sõnul n-ö libe tee, sest kui käitleja pole endale enesekontrolli põhimõtteid selgeks teinud ja neid oma töös ei rakenda, ta kooskõlastust ei saa.

Tervisekaitseteenistuse järelevalve all on ligi 10.000 toidukäitlemisettevõtet. Ettevõtteid, kel järgmisel aastal puudub enesekontrollisüsteem, ootab kõigepealt järelevalveametniku ettekirjutus, selle eiramisel lubab toiduseadus määrata kuni 50.000 krooni suuruse rahatrahvi.