Eestis tarvitatakse liiga vähe valuvaigisteid
Sillaste selgituse kohaselt on rahvusvahelise hinnangu alus riiki toodud ja siin müüdud valuvaigistite hulk. Et arve saaks võrrelda, on kokku lepitud valuvaigisti päevadoos, mida omakorda arvestatakse 1000 või 100 000 elaniku kohta. Nii saab valutalumist riigiti võrrelda.
Valudoktori andmetel on Põhja-Euroopa riikidest kõige paremas seisus Taani, kus valuvaigisteid tarbitakse kõige enam.
“Kõige vähem kasutatakse valuvaigisteid Soomes. Taani ja Soome vahe tuleb pea 20kordne. Soome ning Eesti vahe omakorda kümnekordne,” rääkis Sillaste.
Seda, missuguste arvudega konkreetselt tegemist, ei osanud Sillaste öelda, sest need erinevad ravimigrupiti.
Eesti Valu Seltsi presidendi Ursula Kooritsa sõnade järgi võib valul olla algul positiivne tähendus, sest see hoiatab inimest tervisehäda eest ja sunnib arstilt abi otsima. Kroonilistest haigustest tulenev pidev valu halvab aga tegutsemisvõimet ja viib stressiseisundisse. Stress omakorda muudab organismi haigustele vastuvõtlikumaks.
“Kõikidest haigustest ei ole võimalik inimest päris terveks ravida, kuid valu tuleks ravida kõigest hoolimata,” kinnitas Koorits.
Sillaste andmetel tunneb pool vähihaigetest valu, kui haigus diagnoositakse, enne surma on see protsent kuni 90. Ülejäänud inimestest on aga vähemalt pool elu jooksul häirivat valu tundnud.
Valu selts hindab valu tugevust valujoonlauaga, millel patsient saab määrata oma valu tugevust kümnepallisüsteemis. Null tähendab valu puudumist ja kümme kõige kohutavamat valu.
Alla neljapalline valu on veel talutav ega vaja ravi. Tugevama valu puhul tuleb kindlasti leevendust otsida.
Tuleval nädalal, 14.-20. oktoobrini tähistab Euroopa valunädalat, mille lipukiri on “Ära kannata vaikides!”.
