Eesti pole SARS-i levikuks valmis
“Kui me oskamatu käitumisega sulgeme Eesti suuremad haiglad selle tõttu, et me oleme toonud sinna sisse SARS-i nakkusega haiged, siis on see meile tõsiseks peavaluks,” ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee ETV-le antud intervjuus.
Kuna Eesti on jagatud kaheks meditsiinipiirkonnaks, piisab ka vaid kahest SARS-ihaigest, et kogu süsteem rivist välja lüüa. Seda siis, kui üks patsient satuks näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi ja teine Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse, mille tõttu tuleks mõlemad haiglad teiste patsientide jaoks sisuliselt sulgeda, selgus uurimusest.
“Kui ohukoldest tagasi saabunud patsient peaks kutsuma palaviku puhul kiirabi, ise ütlemata, et ta saabus ohukoldest, siis kiirabi seda teada ei saagi ja see on potentsiaalne risk kiirabi töötajatele. Kui taoline patsient läheb ise abi otsima tervisekeskusesse või haiglasse, on olukord kriitiline ja suur osa tervishoiutöötajaid läheb koos patsientidega karantiini,” rääkis Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.
Tallinna Merimetsa nakkushaigla on SARS-i kahtlusega patsientide vastuvõtuks valmis pannud eraldi palati, kus on tingimused nakkuse vältimiseks olemas, kuid puudub raske kopsuhaiguse puhul vajaminev hingamisaparaat, sest intensiivravi Merimetsa haiglas pole.
“Kui keegi ütleb, et on valmis, siis mina ei tea ühtegi riiki maailmas, kes on valmis ükskõik millisteks õnnetusteks,” ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. “Ei olnud Ameerika Ühendriigid valmis 11. septembriks kogu oma võimekuse ja suure jõuga, ei olnud SARS-iks valmis meditsiiniliselt väga arenenud riigid nagu Kanada,” lisas ta.
