Eesti Laul 1. poolfinaal — Laura ja Cartoon kindlalt finaali!
Võistluse avab The Jingles. Austraallasest solisti Jonathan Flacki ja trummari Rauno Vaheri koostööst sündinud bänd gruuvib stiilselt ning kuuldavasti on nende loo “Love a Little Bit” puhul ulatanud abikäe ka Avoid Dave’i Taavi Paomets ja Kristel Aaslaid, kellest viimane ka poistele bäcki laulab. Kogumulje on sümpaatne, aga kindlaks finaalipääsuks on laul ehk tiba liiga tuttav ja turvaline. Ka ennustusportaali Paf koefitsientide põhjal pole bändi võidulootus just eriti suur.
Viimasel muusikaauhindade konkursil popalbumite kategoorias kolme hulka jõudnud Würffel astub esile Kaspar Kalluste ja Rosanna Lintsi looga “I’m Facing North”, mis toob meelde 80ndad ja ajuti ka noore Björki või meie Kerli. Žüriilt võib see laul korralikult punkte saada, samal ajal kui telepubliku jaoks võib lugu ka liiga külmaks jääda.
Raplast pärit Mick Pedaja on Eesti muusikaringkondades tuntud tegija, kes üllitas 2014. aastal ka esimese sooloplaadi, aga võib arvata, et Eesti Laulu telepubliku jaoks on ta tundmatu suurus. Kirkalt ja imekaunilt voogav “Seis” on esimese poolfinaali virr-varris totaalselt eristuv, iseasi on aga see, kas kuulajad suudavad ette kujutada, et selline laul võiks Eestile Eurovisioonil edu tuua. Palju sõltub sellest, missuguse visuaalse lahendusega Mick oma laulmist ilmestab. Kui sellega üle ei pingutata, võib Pedajast saada esimese poolfinaali must hobune.
“Vanemuise” muusikalidest tuntust kogunud tudeng Indrek Ventmann on poolfinaali jõudnud Allan Kasuki lauluga “Hispaania tüdruk”, keda kehastab Muhu saarelt pärit Kaia Oidekivi. Kuigi loo algus toob meelde Ott Leplandi Eurovisiooni-külaskäigu, jääb edasisest meelde vaid naiivne tõdemus, et päike on ookeani taga, millest ei pruugi Stockholmi jõudmiseks piisata. Samas finaali jõudmine on Pafi analüütikute arvates üsna tõenäoline, sest lugu paigutub 20 konkursil osaleja seas esikümnesse.
Viiendana astub üles esimese poolfinaali suursoosik, tantsumuusikatrio Cartoon, kelle lugusid on Youtube’is kuulatud juba üle 10 miljoni korra. Lisaks Cartooni põhiliikmetele Ago Teppanile, Hugo Martin Maasikale ja Joosep Järvesaarele on “Immortality” loomisel õla alla pannud ka solist Kristel Aaslaid ning rahvusvahelised tähed Kerli Kõiv ja Iiris Vesik. “Immortality” on stiilipuhas Cartooni toodang, mille firmamärgiks on võimsalt voogav refrään ja maailma tipptasemel produktsioon. Pole ime, et laulu on Youtube’is juba enne Eesti Laulu finaali vaadatud üle miljoni korra. Arvata on, et nii žürii kui ka Cartooni fännid viivad oma lemmiku kindlalt finaali. Cartooni võidukoefitsient on Pafis 7.50.
Artistinime Kéa taha varjab end Kare Kauksi tütar Ketter Orav, kes on sedapuhku saanud tuge Eestis tegutsevalt Kanada produtsendilt Robert Stanley Monteselt ja Egert Milderilt. Laul “Lonely Boy” ei saa algul korralikult minema, aga kui lõpuks kruvitakse refräänile hoog sisse, siis jääb kõrvu helisema päris korralik indielugu. Kui Kéal laivis närv vastu peab ja ta kõik kõrged noodid välja laulab, siis võib “Lonely Boy” finaali jõuda.
Nii nagu mullu, nii pääses ka tänavu heliloojana poolfinaali Eesti tuntuim tuubamees Urmas Kõiv ja taaskord on tegemist looga, mis on hoopis teisest ooperist, kui kõik muud laulud. “Kaugel sinust” on nii traditsiooniline mustlasromanss, et ainuüksi selle jõudmine 20 hulka tundub anomaalse nähtusena. Karta on, et Kuressaarest pärit Kati Laev koos Noorkuuga ei pruugi finaali näha, kui just nostalgialainel kiikuvad pensionärid telefoni ei haara ja hääletama ei kuku.
Kolm aastat elektroonilist tantsumuusikat teinud Zebra Island on eeskätt tuntud kui bänd, kus laulab filmimehe Rain Tolgi naine Helina Risti, kes on sedapuhku lavale appi kutsunud ka kaks mustanahalist bäkilauljat. “How Many Times” toob meelde 80ndate vibe’i ja natuke isegi Madonnat ning kuigi lugu on ehk laulukonkursi jaoks natuke liiga ringiratast keerlev, võib olla kindel, et särav Helina lööb laval korraliku peo käima.
Esimeses poolfinaalis astub eelviimasena lavale Laura, kes eeldatavasti püüab taaskord pilku ektravagantse kostüümiga, millega ei saa ei astuda ega istuda, kuid mis see-eest terve nädala meedias kirgi kütab. “Supersonic” on nii tüüpiline Sven Lõhmus kui üldse võimalik. Mõne kuulaja jaoks on see juba varem mitu korda kuuldud futu-kosmo-stoori, samal ajal kui suurele osale vaatajaist on see kindel kvaliteedimärk, mis võib nende ettekujutuses ka Eurovisoonil läbi lüüa. Kuna Laura on nii hea laulja, et ta live’is ei libastu, siis võib enam-vähem mürki võtta, et Lõhmuse lugu on taaskord finaalis. Lugu on ka ennustusportaalides üks favoriite — Paf pakub koefitsiendiks 3.50.
Poolfinaali lõpetab Tuuli Randi alter ego Windy Beach. DJ Criticali miksitud “Salty Wounds” meenutab 90ndate acid-jazzi, kuid teeb seda ehk liiga ajastutruult, mistõttu uudsust napib. Windy paneb kindlasti jala tatsuma, kuid kas sellest finaaliks piisab, on juba omaette küsimus.
Kokkuvõttes tundub, et Cartoon ja Laura peaks end lahedalt finaali veeretama, Mick Pedaja võidab žürii südamed ja jääb südame põksudes ootama publiku hääli ning ülejäänud kohtade pärast heitlevad Zebra Island, Kéa ja Würffel. Mis tegelikult tähendab aga seda, et kuuest ülalnimetatust jäävad kaks finaalist välja, kuna publik hääletab sisse ühe sellise loo, mille peale žürii liikmed imestusest kukalt kratsivad. Selline see lauluvõistlus juba kord on ja sellepärast on selle tulemusi ka vahva ennustada!
Vaata, millist paremusjärjestust pakub ennustusportaal Paf Eesti Laulu lugudele.
Osale ka Eesti Laulu ennustusmängus, kus auhinnaks on stiilsed kõrvaklapid!
