Eesti hobiratturid teel Itaaliasse: kui palju peab sööma, et jaksaks pedaalida 3000 km?

 (7)
Eesti hobiratturid teel Itaaliasse: kui palju peab sööma, et jaksaks pedaalida 3000 km?
Foto: erakogu

Eestlastest hobiratturitel aitab kolme nädalaga enam kui 3000 kilomeetrit pedaalida üpris tavaline toit.

Et Giro d´Estonial võib ratturi energiakulu ulatuda 10 000 kilokalorini päevas, tähendab see, et suu peab kogu aeg käima – nii sadulas kui puhkehetkedel -, et vajalik energiakogus, aga ka vitamiinid ja mineraalid organismis taastada. Sama oluline on ka pidevalt juua – mitu liitrit vett ja spordijooki päevas on miinumum. „Kokkuvõttes tuleb kogu aeg süüa – kui vahele jätad, oled võlas. Seda ei tohiks aga juhtuda,“ sõnas Tõnu Vahter, üks ratturitest.

Mida söövad 3000 kilomeetrit sõitvad ratturid?

Tõnu Vahter

Süüa tuleb sõidu ajal nii tihedalt kui tunned – iga paari tunni tagant, kui kõht hakkab vaikselt tühjaks minema. Mul on kaasas banaani ja pähklit. Squeezy Sports Nutrition spordibatoonid ja –geelid toidavad ka. Kui neid mõni päev ei taha, siis meeldivad mulle riisibatoonid. Kõige olulisem on aga kindlasti palju juua – mul läheb 2 liitrit vett, samuti spordijooki.

Kõige enam ootan ma aga päevaseid söögipause. Meil on suure karbi sees erinevad asjad autos kaasas – võileivamaterjal ning puu- ja köögiviljad. Leib, määrdejuust, vorst, mune, tomat-kurk, õunu, pirne, kiivisid, avokaadosid, banaane jm. Kokkuvõttes tuleb kogu aeg süüa – kui vahele jätad, oled võlas. Seda ei tohiks aga juhtuda.

Eelmine kord (2012. aastal sõideti Tallinnast-Pariisi, mille jooksul läbiti ka üle 3000 km) tuli mul 8 kg kehakaalu juurde, ilmselt lihasmassi arvelt. Enne tuuri mõtlesin küll, et olen luukere kui koju lähen, aga oli vastupidi - sõin ikka potitäite viisi asju sisse.

Rivo Sarapik

Hommikuks söön mõned banaanid, maisihelbeid mahla või riisi-sojapiima ning chia-seemnetega, peotäis pähkleid ning tumedat šokolaadi. Sõidupauside ajal palju puuvilju, riisivahvleid, maapähklivõid, sporditoiduks lähevad kuivatatud puuviljad ning goji-marjad (hea aminohapete allikas), datlid või viigimarjad (hea kaltsiumi allikas). Spordijoogiks on mul kookosvesi (mis koostiselt rikkam kui paljud spordijoogid) või apelsinimahl. Õhtul tatar või riis ühisest pajast, millele boonuseks juurde suur kausitäis rohelise salatiga. Vahel lisan tofut, hummust, maitsepärmi. Joogiks nõgese teed, mis üks kasulikumaid jooke. Sporditoiduna tuntut – geelid, batoonid ja joogid – ma ei tarbi, püüan tavatoidust vajaliku - nii energia kui toitained - kätte saada.

Mari-Liis Juul

Kogu aeg tuleb sõidu ajal süüa – vahet pidamata. Otseselt kaloreid ma ei loe, aga kohe kui nälg tuleb, siis pistan midagi suhu. Eile (12.05 sõideti tuuril ca 180 km) olid mul kaasas näiteks kuivatatud aprikoosid, samuti banaane ja batoone, joogiks vesi ja spordijook. Eks see kõige suurem laadimine toimub ikka toidukausis hommikul ja õhtul. Hommikul on enamasti menüüs müsli, õhtul pasta, tatar või riis suure rohelise salatiga.

TASUB TEADA

Kui kaugele on ratturid jõudnud?

Giro d´Estonia startis 9. mail Lõuna-Poolat Krakowist. Seitse Eesti harrastusratturit ja neli saatemeeskonna liiget suundusid kolmenädalasele rattaretkele, mille jooksul läbitakse 7 riiki – Poola, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Sloveenia, Itaalia ja Šveits. Tuur lõppeb 31. mail. Päevas sõidetakse keskmiselt 130-150 km.

Kuue sõidupäeva jooksul on pedaalitud juba Poolas, Slovakkias, Ungaris, Horvaatias ja Sloveenias. Teel olles on saadud nii jäist vihma kui kuuma päikest. Täna kulgeb tee läbi Sloveenia Itaaliasse.

Foto: erakogu


Foto: erakogu


Foto: erakogu